Festival 2017
Head festivali kĂĽlalised,
taas on sügis ja taas tuleb teieni festival ORIENT et OCCIDENT. Taas kohtuvad Ida ja Lääs, hommiku- ja õhtumaade traditsiooniline ja klassikaline muusika, oma ala meistrid nii kaugelt kui ka lähedalt…
Festivali põhifookuses on algusest peale olnud Ida ja Lääne muusikakultuuride võrdlus ja kõrvutamine läbi ajalooprisma. See on ääretult põnev ja inspireeriv lähenemisnurk ja pakub lõputut avastamisrõõmu, kuna tegemist on sadade ja tuhandete aastate pikkuste traditsioonidega. Ja vaatamata sellele, et Aasia muusikakultuuride puhul on tegemist reeglina elavate traditsioonidega, mis on olnud seetõttu pidevas muutumises ning mida on edasi antud suulise pärimuse kaudu, on ka neis võimalik eristada hilisemaid ja varasemaid kihistusi. Nii tutvustab meile sel festivalil pärsia muusika arhailisemat kihistust maailmakuulus iraani keelpillide tar’i ja setar’i mängija ja Teherani muusikaakadeemia professor Mehran Mehrnia koos ansambliga Hamdam. Samas on aga ääretult põnev jälgida, kuidas on võimalik väga rangete reeglitega klassikalise muusika alusele paigutada täiesti kaasaegse helikeelega kompositsioone. Seda demonstreerib meile väga värvikalt araabia lauto, ud’i virtuoos Ahmad al Khatib Palestiinast. Esmakordselt festivali ajaloos toimub muusikaline kohtumine araabia ja pärsia kultuuri vahel. Väga põnev on selle taustal kuulata säravat keelpillimängijat ja Taškendi konservatooriumi õppejõudu Ilyos Arabovit Usbekistanist, kes esitab Kesk-Aasia traditsioonilist/klassikalist muusikat, mis on saanud mõjutusi nii pärsia kui ka araabia muusikast. Nii hakkabki välja joonistuma Suure Siiditee marsruut, mille Euroopa-poolset muusikat pakuvad tunnustatud fiidlimängija ja laulja Giovannangelo de Gennaro Itaaliast ja Fa Schola Ansambel Eestist. Valikut traditsioonilisest ning piireületavast pakuvad ka öökontserdid. Kui Lilian Langsepa juhendatav Schola Gregoriana Tartuensis pakub kuulamiseks väga traditsioonilise kava gregooriuse laulust, siis ansambli KuuKuu esituses võib kuulda nii jaapani shakuhachi arhailisema kihistuse meloodiaid kui ka improvisatsioonilisi otsinguid, mis ulatuvad eesti rahvamuusikani. Kui peaks selle festivali märksõnadega kokku võtma, siis võiksid need olla ’klassika ja kaasaeg’ ning ’muusikalised kohtumised’, mis kõik ühinevad Suure Siiditee muusikalistes rännakutes.
Kauneid festivalielamusi soovides,
Raho Langsepp,
festivali kunstiline juht