Sri LankaSri Lanka saar asub India ookeanis 45 kilomeetri kaugusel India poolsaare lĂ”unatipust. Saare pindala on umbes 65 000 kmÂČ ja elanikke ligikaudu 18 miljonit. Rohkem kui 75 % maa elanikest on budistid, teiste peamiste religioonidena on esindatud hinduism, islam ja kristlus. Sri Lankal on vĂ€ga mitmekesine kooslus erinevatest rahvustest ning kultuuritraditsioonidest, samuti on vĂ€ga mitmekesine ja rikkalik saare loodus. Saare pĂ”lisrahvas on sinhalid, hiljem on sisse rĂ€nnanud tamilid LĂ”una-Indiast, araabia pĂ€ritolu moslemid, hiinlased, Kaug-Idast pĂ€rit malaislased ning euroopa varajaste kolonialistide jĂ€reltulijad Hollandist, Portugalist ja Inglismaalt. Sri Lanka kultuurViis sajandit e.Kr. oli Sri Lanka Ă”itsva kultuuri ning hĂ€sti organiseeritud ĂŒhiskonnaga riik kaunite linnade, paleede, templite ning kloostritega, mis sĂŒmboliseerivad omamoodi neid aluseid, millele on rajatud selle maa kultuur ning mis on kujundanud inimeste iseloomu, filosoofia ja usu selliseks, nagu seda tunneme tĂ€napĂ€eval. India eeposest Ramayana leiame kirjeldusi Sri Lanka kĂ”rgtsivilisatsioonist 3000–4000 aastat tagasi ning sellest, kuidas kuningas Ravana juhitud kuningriik hĂ€vitati sĂ”jas kuningas Rama poolt. Esimesed Sri Lankat puudutavad dokumenteeritud ajalookirjeldused on seotud Kirde-Indiast u. 2500 a. tagasi saarele rĂ€nnanud sinhala rahvaga. Saare pĂ”hjaosa tasandikel kujundasid need aaria rassi esindajad vĂ€lja pĂ”llumajandusliku kĂ”rgkultuuri, rajades nĂ€iteks geniaalseid niisutussĂŒsteeme, mis on osaliselt jÀÀnud mĂ”istatuseks veel ka tĂ€napĂ€eva teadlastele. Sama hĂ€sti oli korraldatud ka valitsussĂŒsteem, mis tĂ”estas oma elujĂ”udu rohkem kui kahe tuhande aasta jooksul. 3. saj. keskpaigaks e.Kr. oli Sri Lanka tolleaegse pealinna Anuradhapura kuulsus levinud kuni Vahemeremaadeni. VĂ€hem kui kolm sajandit hiljem tutvustasid sinhala kaupmehed oma pakkumisi Rooma keiser Claudiusele ning Plinius Vanem pidas nendega lĂ€birÀÀkimisi. 3. saj. p.Kr. olid vĂ€lja kujunenud ulatuslikud sidemed ka Hiina keisririigiga. Ăks olulisemaid daatumeid Sri Lanka ajaloos on aasta 247 e.Kr., mil kandis vilja India budistliku valitseja Asoka poja, munk Mahinda misjonitöö ning saare kuningas ja kogu Ă”ukond pÔÔrdusid budismi. Nii leidis see uus religioon saarel endale kindla kodu ning Sri Lankast sai budistide jaoks eriline pĂŒhapaik paljude reliikviate asupaigana ning traditsioonide hoidjana, muutudes sihtpunktiks lugematutele palverĂ€nduritele.Sri Lanka traditsiooniline kunstRĂ€nnates Sri Lankale, tĂ”i sinhala rahvas kaasa oma teadmised ning oskused kujutavast kunstist ja skulptuurist. Budismi levikuga seoses saatis kuningas Asoka Indiast Sri Lankale kaheksateistkĂŒmnesse erinevasse kasti kuuluvaid kunsti- ja kĂ€sitöömeistreid. Sellest ajast alates on kunstnikud kaunistanud templeid, paleesid, koole ning ĂŒlikoole lugematu arvu erakordsete meistritöödega, mis alates II sajandist e.Kr. on osaliselt ka meieni jĂ”udnud. NĂ€itena vĂ”iks tuua maailmakuulsad maalingud Sigiriya kaljukindlusest, mille ehitas kuningas Kasyapa 5. sajandil.Sri Lanka mĂ€gismaa klassikaline tantsSri Lanka tĂ€iesti unikaalsed tantsutraditsioonid on arenenud omasoodu viimase kahe ja poole tuhande aasta jooksul. Mahavansa kroonikas kirjeldatakse kuidas kuningas Pandukabhya (377–407 e.Kr.) ajal saabusid PĂ”hja-Indiast tantsijad, et vabastada kuninga suguvĂ”sa needusest. Sellest ongi alguse saanud Sri Lanka mĂ€gismaa rafineeritud, kindlatel rĂŒtmistruktuuridel baseeruv klassikalise tantsu traditsioon.Sri Lanka klassikaline muusikaSri Lankal vĂ”ib leida palju muusikalisi kihistusi: budistlik-rituaalne muusika, mida kasutatakse templites, sinhala muusika, mida praktiseeritakse nii templites kui vĂ€ljaspool, PĂ”hja-India e. hindustani klassikaline muusika ning LĂ”una-India e. karnataka muusika. Sinhalad loevad enda klassikaliseks muusikaks hindustani muusikat kindlasti eelkĂ”ige tĂ€nu ajaloolistele sidemetele PĂ”hja-Indiaga. Hindustani klassikaline muusika on arenenud kui filosoofia teadaolevalt viimase kolme tuhande aasta jooksul. Muusikat anti edasi suulise pĂ€rimuse teel isalt pojale, mistĂ”ttu on varasemad muusika ĂŒleskirjutused ÀÀretult napid. |