VI Tartu Vanamuusika Festival 14.-19. mai 2001Euroopa sai keskajal vaieldamatult suurimaid mõjutusi araabia kultuurist, kuid võib näha ka kaugemaid seoseid ning kindlasti on siin veel palju uurimismaad ning avastamisrõõmu. Ajaloolised seosed ja faktid, mille najal oma teadmisi ning arusaamu kujundame, on kahtlemata olulised, aga need ei tohiks olla eesmärgiks omaette. Palju on sellist, mida iial ei saa tõestada ja olulisim on nii ajaloolise kui ka tänapäeva maailma avaram mõistmine. Erinevatest kultuuridest võime leida palju tarkusi, mida saame kohe praktiliselt rakendada - olgu see siis pillimängutehnika või muusikaõpetuse metoodika.Tänavuse festivali keskmes on euroopa keskaja muusika kõrval india klassikaline muusika ning bambusflööt neis mõlemas kultuuris. Tänapäeval on selle kandva ja nüanssiderohke kõlaga instrumendi mäng kõige täiuslikumalt säilinud just india kultuuris. Bambusflöödi kasutamisest euroopa varajases muusikas kõnelevad arvukad kujutava kunsti näited. Pilli ehitusest tulenev mängutehnika, mis erineb tunduvalt hilisemate euroopa ristflöötide (alates XVI saj) mänguviisist, annab täiesti uued kõlalised ja sisulised võimalused keskaja muusika interpretatsiooniks. Tartu VI Vanamuusika Festivali peaesinejaks on Sri Lanka pime flöödivirtuoos V. Hemapala Perera, kes oma isikupärase mängustiili ning erakordse virtuoossusega on tänapäeval selle instrumendi tähelepanuväärsemaid mängijaid. India muusikutest astuvad Tartus üles veel väga haruldase india keelpilli vichitra vina üks tunnustatumaid mängijaid dr Mustafa Raza (India) ning tablamängija Vasi Ahmed Khan (India), kes saadab mõlemat eelpoolnimetatud meistrit. Väga huvitava kavaga astub üles Leedu ansambel Svara, kes mängib india muusika põhimõtetest lähtuvalt ka leedu rahvamuusikat. Esmakordselt on Eestis võimalik näha Sri Lanka erinevaid klassikalise tantsu stiile, mida esitab prof Mudiyanse Dissanayake (Sri Lanka) koos oma õpilaste Chinthaka Bandara ja Issuru V. Perera'ga. Euroopa varajase muusika maailma avavad ansamblid Kvinterna (Tsehhi), kel on kavas keskaja muusikat Hispaaniast ning Böömi aladelt, skomorohhide muusikat mängiv ansambel Dobranotch (Venemaa) ning Alba (Taani). Traditsioonilist jaapani ning hiina muusikat esitab ansambel Fûdô. Nagu alati, on festivali kavas mitmeid ühismusitseerimisi, kus mängivad koos erinevate kultuuride esindajad ning toimuvad loengud ja meistriklassid. Festivali juhatab sisse Tartu kunstnike näituse Väike Houdon' akadeemia avamine Lutsu tn 2 saalis. Euroopa skulptuuritraditsioonide kujunemisest vestleb näituse kuraator, graafik ning skulptor Tõnis Paberit. Huvitaval kombel elas tunnustatud prantsuse skulptor J.-A. Houdon samal ajal, kui on ehitatud vanim säilinud puitmaja Tartus. 18. sajandi keskpaigast pärit majas Lutsu tn 2 asub ka festivali klubi ning toimuvad kontserdid. Elav muusika kõlab selles majas taas üle paljude aastakümnete kui mitte aastasadade.
Meeldivaid festivalielamusi kõigile! Raho Langsepp |
|
|
 |
||
|
|
||
 |
|
|
