Festival 2021
Heameel on teada anda, et vaatamata viirusele ja krõbedatele külmakraadidele selleaastane festival siiski toimub – sel korral detsembris.
Tähelepanelik festivali külastaja on kindlasti märganud, et aastatega on festivali nimes järjest harvemini esinenud sõna „vanamuusika“ ja kesksele kohale on jäänud sõnapaar „Orient et Occident“ – Ida ja Lääs. Sellel on oma kindel põhjus. Festivali eesmärgiks on endiselt kõrvutada ja võrrelda Õhtu- ja Hommikumaade muusikakultuure läbi ajaloo prisma. Viimastel aastatel on aga järjest rohkem esile kerkinud suundumused, kus väga sügavalt erinevatesse iidsetesse traditsioonidesse süvenenud muusikud on hakanud mängima ja komponeerima kaasaegset muusikat. Ja seda on olnud märgata nii Euroopa varajase muusika kui ka Aasia klassikaliste muusikakultuuride muusikute hulgas. See on väga põnevalt rikastanud kaasaegse süvamuusika helikeelt mitte ainult tänu teadmistele ja kogemuste pagasile, mida eelpoolnimetatud muusikud endaga uude muusikasse kaasa on toonud, vaid on lisanud ka täiesti uusi kõlavärve tänu täiesti teistsugustele muusikainstrumentidele – olgu need siis varasemad Euroopa või traditsiooniliste kõrgkultuuride pillid.
Selleaastasel festivalil kuulemegi traditsioonidest sündinud kaasaegset muusikat rohkem kui kunagi varem. Esimest suurt festivaliõhtut alustab Taani flöödivirtuoos Poul Høxbro, kes mängib hiina okariinil xun’il (hääld sün) nii iidseid hiina lugusid kui ka sellele pillile kirjutatud kaasaegset heliloomingut. Kõlalise võrdlusena saab kuulda traditsioonilise itaalia okariini virtuoosseid palasid 19. sajandist kõrvuti sellele pillile kirjutatud kaasaegsete lugudega. NB! haiguse tõttu pole Poul Høbrol võimalik festivalil osaleda. Tema asemel on võimalik kuulata flöödimuusikat eri ajastutest Eesti ühe teenekaima flöödisolisti, Neeme Punderi esituses. I festivaliõhtu jätkub Vana-Kreeka muusikaga, mida esitab üks tänapäeva juhtivaid spetsialiste sel alal, Baseli Vanamuusika Akadeemia (Schola Cantorum Basiliensis) emeriitprofessor Conrad Steinmann (Šveits). Muusika, mida on võimalik sel kontserdil kuulata, pole aga mitte ajalooliselt säilinud fragmentide esitus, vaid kaasaegne rekonstruktsioon kõiki vanu reegleid ja põhimõtteid silmas pidades – seda nii kompositsioonitehnika kui ka pillide seisukohalt. Lisaks aulostele, mida mängib Conrad Steinmann, on Vana-Kreeka pillidest võimalik kuulda veel ka barbitost ja kitaarat, mida mängib Giovanni Cantarini (Itaalia). Araabia klassikalise muusika juurtega tänapäevast uusloomingut esitab teisel suurel festivaliõhtul üks tänapäeva maailma tunnustatumaid ud’i mängijaid, Ahmad Al Khatib (Palestiina/Rootsi). Klassikalistel araabia löökpillidel saadab teda kauaaegne ansamblikaaslane Youssef Hbeisch (Palestiina/Prantsusmaa). Kaasaegsest uusloomingust pole puutumata jäänud ka festivalikülalisi võõrustava FA Schola Ansambli repertuaar, mille põhikese eelnevatel aastakümnetel on olnud Euroopa keskaja instrumentaalmuusika.
Et aga oma silm (ja ka kõrv!) on kuningas, siis teretulemast kõigile vaatama ja kuulama!
Kauneid festivalielamusi soovides,
Raho Langsepp,
Festivali kunstiline juht
