Triskele
Ansambel Triskele tuli kokku 1997. aastal eesmĂ€rgiga esitada eesti rahvamuusikat, keskendudes regiviisidele ja vaimulikele rahvalauludele. Ansambli liikmeid ĂŒhendab huvi vanamuusika ja eri maade rahvamuusika vastu. Sellest tuleneb ka ansambli Triskele instrumentide valik ja seadete omapĂ€ra, mis vĂ”ib eesti muusikatraditsioone arvestades tunduda esmapilgul omajagu ĂŒllatav. Ansambli liikmete eelnev muusikaline tegevus ja huvid on olnud kĂŒllaltki erinevad, ulatudes keskaja muusikast kuni dĆŸĂ€ssini.Triskele praeguse koosseisu liikmed on kĂ”ik vĂ€hemal vĂ”i rohkemal mÀÀral kokku puutunud Euroopa keskaja muusika esitamisega ansamblis Via Sonora. Peale selle on nad teinud koostööd Eesti silmapaistvamate vanamuusika esitajatega (Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoor jt). Ansambli mĂ€ngulaadis on tunda kiindumust araabia - ja ka ĂŒldisemalt Ida - muusikapĂ€randile omasesse lĂ€henemisesse, kus suhe interpreedi ja muusika vahel on intensiivne ning ennastunustav, hĂ€marduvad piirid kuulaja, esitaja ning muusika vahel.
Tartus tegutsev ansambel Triskele on seitsme koosmusitseerimisaasta jooksul lindistanud ja vĂ€lja andnud neli CD-plaati. Need on “Eesti vaimulikud rahvalaulud” (2000), “LĂ”una-Eesti vaimulikud rahvalaulud” (2001), “LĂ”una-Eesti vaimulikud rahvalaulud II” (2002) ja ”Kolga-Jaani vaimulikud rahvalaulud“ (2003). Ansambel on jĂ€rjekindlalt tegelenud rahvapĂ€raste koraalide tĂ”lgendamisega ning juhtinud nĂ”nda tĂ€helepanu sellele seni vĂ€hetuntud vaimuliku rahvalaulu pĂ€rimusele. Viimasel kolmel aastal on ansambel keskendunud LĂ”una-Eestist pĂ€rit rahvasuiste koraaliviiside esitamisele. Kolga-Jaani laulude kogumik on esimene katsetus koondada plaadile vaid ĂŒhe kihelkonna viisid.
SĂŒmbol TRISKELE – kolmest kodaraina ĂŒhte punkti kinnitatud jooksvast jalast moodustatud kujund – jĂ”udis PĂ”hja-Euroopasse tĂ”enĂ€oliselt juba nooremal pronksiajal. Kujundile omistati tĂ”rjemaagilist tĂ€hendust, ta sĂŒmboliseeris pĂ€ikest, kuud ning liikumist ja kulgu ĂŒldisemalt. Kuigi viikingiajal seostati triskelet muinasskandinaavia peajumala Odiniga, leidis kujund laialdast kasutamist ka kristlikus ikonograafias ja sĂŒmboolikas, seda eelkĂ”ige just PĂŒha Kolmainsuse tĂ€henduses. Triskele sĂŒmbol on Eestisse jĂ”udnud erinevate kultuuride vahendusel ning sellesse on kĂ€tketud mitmete ajastute tĂ€hendusvĂ€ljad. Sarnasel moel vĂ”ib ansambel Triskele muusikast leida viiteid eesti rahvamuusika eri kihistustele: siin on jĂ€lgi nii vanemast rahvalaulust, Kagu-Eestile iseloomulikust mitmehÀÀlsusest kui ka pietistlikust koguduselaulust. Sellele kĂ”igele annavad oma vĂ€rvi peegeldused ansambli liikmeid mĂ”jutanud iidsetest ja idamaistest muusikatraditsioonidest.