Chakana
Daniel OlguĂn (sĂŒndind Santiagos, TĆĄiilis, 1975) on multi-instrumentalist, laulja ja Andide traditsiooniliste puhkpillide valmistaja. Ta alustas Ladina-Ameerika muusika mĂ€ngimisega 12-aastasena, kui osales kultuurilises liikumises, mis populariseeris diktaator Pinocheti perioodil keelatud laule. Nii rĂ€ndas ta lĂ€bi kogu TĆĄiili ja paljude LĂ”una-Ameerika erinevate paikade.Ta osales aktiivselt maputĆĄe rahva tunnustamisel. D.O. oli kahe tunnustatud TĆĄiili ansambli â Quillakolla ja Valparaiso asutajaliige. Poliitilise tagakiusamise tĂ”ttu osales ta nn pĂ”randaalustel salvestustel ning Ă”petas charangoât, Venetsueela quatroât ja erinevaid Andide flööte. Alates 1999. aastast on ta tegutsenud Rootsis, kus on mĂ€nginud Ladina-Ameerika muusika ansamblites Antara ja Cocamanta. Ta on juhendanud Ă”pitubasid, algatanud projekte, mis innustaksid algajaid musitseerima ning töötanud vabakutselise muusikuna stuudiosalvestustel. Soomes on ta ansambli Grupo OndĂșasutajaliige ning on mĂ€nginud Soome ja Ladina-Ameerika fusion-ansamblis Zero Drama. Koos musikoloog Camilo Pajueloâga on ta teinud helikujunduse YLE TV dokumentaalfilmile Maria Lappalainenist. Ta on koostanud Youtubeâis Ă”ppematerjale siku muusikast, mis on olnud ĂŒheks pĂ”hijuhendiks ansamblile Sikuri Finland. Kulkijat Ry Ăhingu liikmena on ta viimasel ajal töötanud produtsendi ja muusikajuhina selliste kultuurisĂŒndmuste korraldamisel nagu Violeta Parra 100 (2017) ja A Tribute to Victor Jara (2018).
Silvo Vatanen (sĂŒndinud Soomes 1975) on Ă”ppinud Sibeliuse Akadeemia pĂ€rimusmuusika osakonnas, mille lĂ”petas Magistrikraadiga 2005. aastal, spetsialiseerudes puhkpillidele. Andide muusikainstrumentidega (charango, quena, siku) on tal rohkem kui kolme aastakĂŒmne pikkune mĂ€ngukogemus ansamblites Los Amigos, Grupo Sur, OndĂș ja Kouon Frouva. Ta on osalenud paljudel pĂ€rimusmuusika festivalidel, sh Kaustinen, RÀÀkkylĂ€n Kihaus, Haapavesi ja Encuentro Internacional de Quenistas Limaâs.
Cesar Aguilar Alcedo (sĂŒnd Limaâs, Peruus 1975) on mitmekĂŒlgne Peruu kunstnik, kes on pĂŒhendunud hatun charangoâle (ketĆĄua k. âsuur charangoâ) ja Andide kiltmaa traditsioonilisele muusikale. Teda loetakse tĂ€napĂ€eval selle traditsioonilise instrumendi ĂŒheks juhtivaks noorema pĂ”lvkonna muusikuks, mida toetab lisaks tema muusikalisele algupĂ€rale ja vĂ€simatule uurijavaimule haridus Andide semiootikas ja ketĆĄua keele oskus. IseĂ”ppijast muusikalise virtuoosina on tal mitmekĂŒlgne diskograafia, kus ta tunnetuslikul tasandil kompab piire iidse ja tĂ€napĂ€evase vahel. Ta on mĂ€nginud hatun charangoât albumitel Gotas de Lago (2018), Jilawqi (2016) ja Jacha (2015); komponeerinud, ja mĂ€nginud saviflööte, mis on inspireeritud tuhandete aastate vanusest Andide kultuurist albumitel Uako'Sound, Vol. III (2017), Vol. II (2014) ja Vol. I (2013), milledel on kaastegevad ka Ricardo Padilla ja Jorma Kalevi Louhivuori. KultuuriĂŒrituste korraldajana on ta 2011. aastal asutanud Helsingis iga-aastase andekate muusikute kogunemisĂŒrituse âExpo Charango?. Ta juhatab Soomes ĂŒhingut âKulkijat Ry?, mis propageerib haridust lĂ€bi kunstide ja tutvustab eri kandi pealt Andide kultuuri tarkust ja teadmisi. Ta on korraldanud âTokapu? (Andide mĂ€rkide ja sĂŒmbolite sĂŒsteem) kursusi ning korraldanud siku (traditsiooniline Andide kiltmaa paaniflöötide mĂ€ngimine ja tantsimine) Ă”pitubasid, kus ta on rakendanud neid kunstilise vĂ€ljenduse vorme arendamaks selliseid pedagoogilisi ja sotsiaalseid aspekte nagu teineteisemĂ”istmine ja vastastikune aitamine. Inspireerituna Andide kunstidest ja semiootikast on C.A. kujundanud ja valmistanud helisevat keraamikat. Tema kollektsioonid on osalenud mitmetel isiku- ja grupinĂ€itustel Ladina-Ameerikas ja Euroopas. Lisaks sellele on ta YouTubeâi kanali FinlAndino produtsent, kus muuhulgas tutvustab oma muusika-, kunsti- ja disainialaste uurimuste tulemusi. Ta on esinenud Peruus, Boliivias, Austrias, Ć veitsis, Rootsis, Soomes, Norras, Eestis ja Prantsusmaal.
Clara Petrozzi on Peruu-Soome vioolamĂ€ngija, Ă”petaja ja uurija. SĂŒndinud Peruus, kolis ta oma kahekĂŒmnendates eluaastates Soome, oma ema kodumaale, kus jĂ€tkas vioolaĂ”pinguid. Tema huvi Peruu uuema muusika vastu pÀÀdis musikoloogia Ă”pingutega Helsingi Ălikoolis, kus kaitses 2009. aastal doktorivĂ€itekirja Peruu orkestrimuusikast pĂ€rast II maailmasĂ”da. PĂ€rast seda asutas ta ainult Ladina-Ameerika muusikale pĂŒhendunud ansambli Aurinko, mille kunstilise juhina ĂŒhendas ta oma uurimistöö ja praktilise musitseerimise. Ta on ĂŒhtlasi viiuli- ja vioolaĂ”petaja mitmetes Helsingi muusikakoolides, vabakutseline vioolamĂ€ngija, helilooja ja uurija. Tema pĂ”hiliseks huviks on Ladina-Ameerika ja Peruu uuem muusika rĂ”huasetusega mittekoloniaalsele lĂ€henemisele.