« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola FA Taiji Artiklid
Festival 2019
Festival 2018
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
Neljapäev, 2.10
Reede, 3.10
Laupäev, 4.10
Pühapäev, 5.10
Festivali noorteprogramm
Piletiinfo
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Festival 2002
Festival 2001
Festival 2000
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festival 1999
Festival 1998
Festival 1997
Festival 1996
Ăśldist

Ansambel Russki Lad ja vanavene kirikulaul

Ansambel “Russki Lad” asutati Peterburis 1999. aastal. Selles on 9 liiget ja kõigil neist on muusikaline keskeri- või kõrgharidus. Kõik ansambli liikmed on tegevad lauljatena vene õigeusu kirikutes Peterburis. Ansambli eesmärk on tutvustada laiemale publikule vene vaimulikku muusikat ja kirikulaulu ning selle ajalugu. Ansambli repertuaar sisaldab vene kirikulaulu selle varaseimast perioodist (12. saj.) kuni tänapäevani.

Võrreldes teiste Euroopa maadega, võeti Venemaal kristlus vastu suhteliselt hilja: kiievlased ristiti 998. aastal (samas on ajalookirjutajad maininud kristliku koguduse olemasolu Kiievis juba 9. sajandil). Koos usuga võtsid venelased ĂĽle ka jumalateenistuse korra – sealhulgas kirikulaulu –, nii nagu selle BĂĽtsantsist pärinev vorm oli tolleks ajaks välja kujunenud. Usu omaksvõtmine ja vene traditsioonile omase kirikulaulu kujunemine võttis mitmeid sajandeid (see kestis kuni 14. sajandini). Venemaal hakati sellist laulu nimetama znamennõi raspeviks (‘märgilaul’). Just see ĂĽhehäälne laulmisviis oli vene kirikus valdav kuni 16. sajandini. Olles valitsevaks laulutraditsiooniks vähemalt nelja aastasaja jooksul, koondas znamennõi laul endasse kogu vene jumalateenistuse eripära. Selles peegeldub väga mitmekesisel kujul kogu kristlik aastaring (näiteks võib ainuĂĽksi ĂĽhe koguöö jumalateenistuse jaoks olla olemas rohkem kui 54 erinevat lauluvarianti).

Alates 14. sajandist hakkame ürikutes kohtama viiteid erinevatele (kuid ikkagi ühehäälsetele) kirikulaulu-traditsioonidele, nagu demestvennõi ja putevoi. 17. sajandiks kujuneb välja terve rida nii ühehäälseid (lisaks ülalnimetatud kirikulaulu-traditsioonidele ka kreeka ja bulgaaria kirikulaul ning üksikautorite teosed) kui ka mitmehäälseid traditsioone (kolmehäälne putevoi laul, mitmehäälne znamennõi laul). Edaspidi jõuab Venemaale ka poola partes laul ning väikevene (praegune Ukraina) samolovka (ühehäälsete laulude seadmisviis, kus põhimeloodiale lisatakse terts ja alumine hääl toetab liikuva burdoonina meloodia harmoonilisi tugiastmeid). Viimased sada aastat kestnud varajaste kirikulaulu-traditsioonide uurimise tulemusena on traditsioonilist kirikulaulu hakatud tänapäeval vene õigeusu kiriku jumalateenistustel taas järjest rohkem kasutama.

***

 Sufi meditatsioonid Tartu Jaani kirikus 16.07.020

***

Ă•htumeditatsioonid Simunas 25.07.020 ja Ihamarus 26.07.020 

***

 Suvemõtisklused Karula kirikus 26.07.020

***

Taiji yang stiili treeningud algajatele 

***

Valminud on dokumentaalfilm Georg Hackenschmidtist

***

 Georg Hackenschmidti mälestusmärk on saanud ideelahenduse!

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"