« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Schola Gregoriana Tartuensis FA Taiji Artiklid
Festival 2023
Festival 2022
Festival 2021
Festival 2020
Festival 2019
Festival 2018
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Festival 2002
Festival 2001
Festival 2000
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festival 1999
Ajakava
Esinejad, loengud, kontserdid
Pildialbum 14.05
Pildialbum 15.05
Pildialbum 16.05
Festival 1998
Festival 1997
Festival 1996
Üldist

Dan Laurini kontserdi kava

PrelĂŒĂŒd Vorspeel’ile
Fantaasia ja Kaja
Geswinde Bode van de Min

Renessansiajastu instrumentalistid hÀÀlestasid ja mĂ€ngisid end soojaks prelĂŒĂŒde improviseerides, seetĂ”ttu vĂ”ib trĂŒkitud muusika kogumike sissejuhatusest tihti selliseid palasid leida. Pole kahtlust, et Jacob van Eyck andis mĂ€rku oma kohalolust Janskerkhofis just selletaoliste lugudega nagu see, mis avab Lust-hof’i: suurepĂ€rane miniatuurne sissejuhatus jĂ€rgnevatele rikkalikele kaunistustele, arpedzodele ja kajadele.

Kaja-fantaasiad olid hollandlaste hulgas eriti populaarsed, tavaliselt olid need mĂ”eldud orelile. Van Eycki aeglased, laadi tutvustavad avamĂ€ngud on tĂŒĂŒpilised; niipea kui lugu on kĂ€ima saanud, sĂŒnnib ka kaja. Lust-hof’i ainsad dĂŒnaamilised varjundid leiduvad just siin, kus rĂ”hutatakse kaja oktaavihĂŒpetega plokkflöödi tagasihoidlikus ulatuses.

(«Armastuse kiire kuller»). Selle viisi pĂ€ritolu on ebaselge, kuid on teada, et see oli 1630. aastate alguse Hollandis vĂ€ga laialt levinud pastoraalse tekstiga, kus karjus kurdab oma kaotatud armastuse pĂ”hjusi Cupidole. Lust-hof’i viis on aga sedavĂ”rd muudetud, et algset teksti sellel enam laulda pole vĂ”imalik.

Psalm 68

(SĂ”japsalm: TĂ”use, Oh Issand ning nĂ€ita oma vĂ€ge). Ühe tuntuima ja armastatumana sai Genfi Psalm ehk psalm 68 tĂ€nu oma sisule, mis rÀÀgib Jumala vihast nende vastu, kes pole Ă”iged, 16. sajandil kalvinistide usulistes vĂ”itlustes lahinguhĂŒmniks. Pikaajalisema kuulsuse (nĂŒĂŒd juba pattukahetseva tekstiga) tĂ”i viisile J. S. Bachi seade luteri koraalile «O Mensch bewein’ dein’ SĂŒnde gross» OrgelbĂŒchlein’is (vĂ€ikeses koraaliraamatus) ning Matteuse Passioonis.

Almande prime roses

(«Primrose almande»). Ühte teist hollandi seadet sellele viisile seostatakse «Brande Mr Primrose’iga», mis annab vĂ”imaluse seostada seda oletatavalt samanimelise inglise heliloojaga, kuid hollandi lauluraamat nimetab seda «Beaux jeux agreable Tirans!» (mis sobib hĂ€sti ka pĂ”hiviisiga), viidates air de cour’ algupĂ€rale.

Ach Morderesse
La Bergere

(Ah, MĂ”rvaritar). MĂ”rvaritariks on karjuseneiu Galathea, kelle kivikĂ”va sĂŒda surmab ustavast karjusest kosilase Tyteri, vĂ€hemalt karjuse vĂ€itel sĂŒnnib see nii. MitmekĂŒmne aasta vĂ€ltel pĂ€rast 1620. aastaid oli see ĂŒks levinumaid hollandi lauluraamatute tekste.

(«Karjus»). Viisi algupĂ€raks Pierre GuĂ©droni air de cour «Sus, sus, sus, Bergers et Bergerettes» (1620) (Tulge, tulge, karjused ning karjuseneiud), mida vĂ”ib leida mitmes hollandi lauluraamatus. Marin Mersenne trĂŒkkis selle viisi flöödikvartetile seades (pealkirjata ning autorit nimetamata) Harmonie Universelle’s 1632. Kolmas viis esineb erinevates hollandi karjuselauludes ja instrumentaalkogumikes harvemini kui kaks esimest.

Derde Carileen

(«Kolmas Karoliina»). 16. sajandi keskpaigas oli ĂŒhtekokku viis karjuseneiu Carileeniga seostuvat viisi; neid on leitud nii eraldiseisvana kui koos. VĂ€hemalt kolm esimest pĂ€rinevad inglise teatrist. Selle viisi kirjutas William Lawes kui sinfonia Mask’ile 1638. aastal – tegemist on tĂŒĂŒpilise poiss-ihaldab-tĂŒdrukut pastoraaliga. Carileeni tekste on leitud vaid kahele esimesele viisile tĂ”enĂ€oliselt – ei puudunud need aga ka ĂŒlejÀÀnud kolmel.

Doen Daphne d’over schoone Maeght
Stil, stil en reys

(«Kui Daphne, kĂ”ige kaunim neiu»). TĂ€napĂ€eva lindistused on teinud Daphne ĂŒheks Lust-hof’i hitiks, kuid see oli ka 17. sajandil ĂŒks lemmikuid. Nii tekst kui viis pĂ€rinevad 1610. aastast pĂ€rit inglise ballaadist, mis jutustab klassikalist lugu, kuidas Phoebus Apollo ihaldas Daphnet sedavĂ”rd, et see palus end ahastuses jumalanna Dianal loorberipuuks muuta.

(Tasa, tasa ĂŒks hetk). Prantsuse Ă”ukonnatants, mis sai kuulsaks tĂ€nu sellele, et see ilmus Michael Praetoriuse Terpsichores 1612. Seda tantsuviisi vĂ”ib leida paljudest allikatest Roomast kuni Ć otimaa ja Rootsini kogu 17. sajandi jooksul. Madalmaades oli viis tuntud tĂ€nu Jan Starteri tekstile, mis ĂŒlistas naise ilu.

Engels Nactegaeltje

(«Inglise ööbik»). HĂ€mmastaval kombel leiduvad sellele lĂ€binisti loodushÀÀli jĂ€ljendavale viisile ka sĂ”nad, 1630. aastate inglise ballaad sellest, kuidas ööbiku magus laul vĂ€rskendas linnaelanike vĂ€sinud meeli. Teine pool viisist jĂ€ljendab ööbiku laulu sĂ”nadel «Magus magus, liks-laks…». Viisi on leitud kĂŒmnetes seadetes kĂ”ikjalt PĂ”hja-Euroopast paljudele erinevatele instrumentidele, kuid Van Eyck oli helilooja, kes otsustas muuta ööbikulaulu eriti virtuoosseks.

Si vous me voules guerir
Courante

(«Kui soovid, et ma paraneksin»). See prantsuse pealkiri on peaaegu muutumatul kujul Madalmaadesse jĂ”udnud, kuid tĂ€pne kirjapilt François de Chauncy’ air’ist nĂ€gi vĂ€lja: «Si vous ne voulez me guerir.» MĂ”lemal puhul on tegemist looga purunenud armastusest, kuid Van Eycki vĂ€ledad punkteeritud rĂŒtmis variatsioonid ei paista seda just eriti sĂŒdamesse vĂ”tvat.

Sellised prantsuse Ă”ukonnalĂ”bustused nagu kurantid, air’id, balletid ja sarabandid sillutasid tee Hollandi bergerette’idele ning 17. sajandi instrumentaalmuusikale. Nimeta viiside allikate otsimist vĂ”ib vĂ”rrelda nĂ”ela otsimisega heinakuhjast.

Wat zalmen op den Avond doen

(«Mida me Ă”htul teeme?»). Ainus saksa algupĂ€raga ilmalik laul Lust-hof’is, lihtne-lĂ€rmakas ballaad, mida vĂ”ib leida paljudes 16. sajandi lĂ”pu saksa lauto-kĂ€sikirjades. Selle lihtsus loob suurepĂ€rased vĂ”imalused variatsioonideks; Van Eyck viib variatsioonid kuni kolmeteistkordse kiiruseni ning kasutab rikkalikumaid rĂŒtmimudeleid kui ĂŒheski teises palas.

***

Alates 5. veebruarist 2024 on huvilistel vÔimalik liituda taiji yang stiili treeningutega

***

Georg Hackenschmidti monumendi projekt on saanud mÔned viimased tÀpsustused

***

Valminud on dokumentaalfilm Georg Hackenschmidtist

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

FA Schola CD "Music from the Time of Marco Polo"

***

FA Schola CD "The Sound of Mediaeval Flute"