Viljandi Linnakapell

Helika Gustavson (laul), Cätlin Jaago (torupill), Sandra Sillamaa (torupill), Anu Taul (torupill), Neeme Punder (flöödid), Siiri Kärt (fiidel, rebekk), Saale Uusma (rebekk), Margus Kubo (rubab), Toivo Sõmer (lauto), Marge Loik (trummid, tamburiinid, lehmakellad, kellamäng), Anti Einpaul (plokkflöödid, pommer, kornamuus), Arno Anton (hiidpasun, tromboon), Peep Heinaste (karjapasun)

Kunstiline juht - Neeme Punder

Viljandi Linnakapelli asutas 1971. aastal lastemuusikakooli flöödiõpetaja Tõnu Sepp. Esialgu mängisid seal põhiliselt muusikakooli õpetajad ja õpilased. Ansambel suurenes 1989. aastal, kui saadi kutselise ansambli staatus, eesmärgiga kaunistada pidulikke sündmusi ja avardada Viljandi muusikaelu.

Pärast Tõnu Sepa lahkumist Viljandist on Linnakapelli juhtinud ansambli staazikaim liige Margus Kubo ja Peeter Klaas Hortus Musicusest, aastatel 1989–1991 ning taas alates 1998. aasta sügisest Hortus Musicuse flöödisolist, endine viljandlane Neeme Punder.

Viljandi Linnakapell on viljelenud muusikat keskajast kuni varabarokini. Lisaks arvukatele kontsertidele Eestis on esinetud Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Leedus ja Venemaal.

Seekordne programm koosneb keskaja lauludest ja pillilugudest. Selle ajastu ilmaliku lüürika parimad näited kuuluvad rüütlilaulu zanrisse.

Neidhart von Reuenthal (sünd. umbes 1180, suri pärast 1237. a) on tuntud saksa minnesinger, kes pärines rüütliperekonnast ja alustas oma teenistust Bavaaria hertsogi Otto II juures.

Nii varajase minnesingeri kohta, nagu oli Neidhart, on säilinud suhteliselt palju laule. Teada on 68 autentset poeemi, mis jagunevad kahte ossa: 29 suvelaulu ja 39 talvelaulu. 17st säilinud meloodiast on 2 suve- ja 15 talvelaulud. Lauludel on sissejuhatused, mis kirjeldavad vastava aastaaja loodust. Vorm on traditsiooniliselt stroofiline, eriti lihtne suvelauludes, kus kasutatakse riimitud värsse.

Muusikaliselt avas Neidhart uusi võimalusi. Tema meloodiad põhinevad tantsurütmidel ja on mõjutatud pillimuusikast, mida kasutati laulude saateks. Neidharti laulude suur populaarsus tekitas palju jäljendajaid (nn pseudo-Neidharti laulud).

Prantsuse truvääri Guillaume li Vinier’ sünniaasta on teadmata, tema aktiivseim tegutsemisaeg oli 1190. aastast kuni 1245. aastani, mil ta suri. Guillaume pärines Arras’ jõukast perekonnast. Ka tema noorem vend Gille li Vinier laulis ja kirjutas rüütlilaule. Guillaume oli üks viljakamaid ja väljapaistvamaid poeete Arras’ piirkonnas 13. sajandi esimesel poolel.

Guillaume’i looming sisaldab armastuslaule, ballaade, neitsi Maarjale pühendatud laule, looduslüürikat.

Prantsuse truvääri Guillaume d’Amiens’i eluloost on vähe teada. Ta tegutses 13. sajandi lõpus ja tegeles peale rüütlilaulude kirjutamise veel manuskriptide kaunistamisega.