« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Schola Gregoriana Tartuensis FA Taiji Artiklid
Festival 2023
Festival 2022
Festival 2021
Festival 2020
Festival 2019
Festival 2018
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Festival 2002
Festival 2001
Festival 2000
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festival 1999
Ajakava
Esinejad, loengud, kontserdid
Pildialbum 14.05
Pildialbum 15.05
Pildialbum 16.05
Festival 1998
Festival 1997
Festival 1996
Üldist

Viljandi Linnakapell

Helika Gustavson (laul), CĂ€tlin Jaago (torupill), Sandra Sillamaa (torupill), Anu Taul (torupill), Neeme Punder (flöödid), Siiri KĂ€rt (fiidel, rebekk), Saale Uusma (rebekk), Margus Kubo (rubab), Toivo SĂ”mer (lauto), Marge Loik (trummid, tamburiinid, lehmakellad, kellamĂ€ng), Anti Einpaul (plokkflöödid, pommer, kornamuus), Arno Anton (hiidpasun, tromboon), Peep Heinaste (karjapasun)

Kunstiline juht - Neeme Punder

Viljandi Linnakapelli asutas 1971. aastal lastemuusikakooli flöödiĂ”petaja TĂ”nu Sepp. Esialgu mĂ€ngisid seal pĂ”hiliselt muusikakooli Ă”petajad ja Ă”pilased. Ansambel suurenes 1989. aastal, kui saadi kutselise ansambli staatus, eesmĂ€rgiga kaunistada pidulikke sĂŒndmusi ja avardada Viljandi muusikaelu.

PĂ€rast TĂ”nu Sepa lahkumist Viljandist on Linnakapelli juhtinud ansambli staazikaim liige Margus Kubo ja Peeter Klaas Hortus Musicusest, aastatel 1989–1991 ning taas alates 1998. aasta sĂŒgisest Hortus Musicuse flöödisolist, endine viljandlane Neeme Punder.

Viljandi Linnakapell on viljelenud muusikat keskajast kuni varabarokini. Lisaks arvukatele kontsertidele Eestis on esinetud Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Leedus ja Venemaal.

Seekordne programm koosneb keskaja lauludest ja pillilugudest. Selle ajastu ilmaliku lĂŒĂŒrika parimad nĂ€ited kuuluvad rĂŒĂŒtlilaulu zanrisse.

Neidhart von Reuenthal (sĂŒnd. umbes 1180, suri pĂ€rast 1237. a) on tuntud saksa minnesinger, kes pĂ€rines rĂŒĂŒtliperekonnast ja alustas oma teenistust Bavaaria hertsogi Otto II juures.

Nii varajase minnesingeri kohta, nagu oli Neidhart, on sÀilinud suhteliselt palju laule. Teada on 68 autentset poeemi, mis jagunevad kahte ossa: 29 suvelaulu ja 39 talvelaulu. 17st sÀilinud meloodiast on 2 suve- ja 15 talvelaulud. Lauludel on sissejuhatused, mis kirjeldavad vastava aastaaja loodust. Vorm on traditsiooniliselt stroofiline, eriti lihtne suvelauludes, kus kasutatakse riimitud vÀrsse.

Muusikaliselt avas Neidhart uusi vĂ”imalusi. Tema meloodiad pĂ”hinevad tantsurĂŒtmidel ja on mĂ”jutatud pillimuusikast, mida kasutati laulude saateks. Neidharti laulude suur populaarsus tekitas palju jĂ€ljendajaid (nn pseudo-Neidharti laulud).

Prantsuse truvÀÀri Guillaume li Vinier’ sĂŒnniaasta on teadmata, tema aktiivseim tegutsemisaeg oli 1190. aastast kuni 1245. aastani, mil ta suri. Guillaume pĂ€rines Arras’ jĂ”ukast perekonnast. Ka tema noorem vend Gille li Vinier laulis ja kirjutas rĂŒĂŒtlilaule. Guillaume oli ĂŒks viljakamaid ja vĂ€ljapaistvamaid poeete Arras’ piirkonnas 13. sajandi esimesel poolel.

Guillaume’i looming sisaldab armastuslaule, ballaade, neitsi Maarjale pĂŒhendatud laule, looduslĂŒĂŒrikat.

Prantsuse truvÀÀri Guillaume d’Amiens’i eluloost on vĂ€he teada. Ta tegutses 13. sajandi lĂ”pus ja tegeles peale rĂŒĂŒtlilaulude kirjutamise veel manuskriptide kaunistamisega. 

***

Alates 5. veebruarist 2024 on huvilistel vÔimalik liituda taiji yang stiili treeningutega

***

Georg Hackenschmidti monumendi projekt on saanud mÔned viimased tÀpsustused

***

Valminud on dokumentaalfilm Georg Hackenschmidtist

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

FA Schola CD "Music from the Time of Marco Polo"

***

FA Schola CD "The Sound of Mediaeval Flute"