Vaimulik draama "Aabraham"

Gandersheimi Hrotsviti vaimulik draama "Aabraham" (X saj.)

Festivali projekt: Lavastaja Anne Maasik , peaosades Raivo Adlas, Eevald Aavik, Miina Laanesaar, Anu Ander; kaastegevad "Festivitas Artium. Schola " muusikud ja üliõpilased.

Gandersheimi Hrotsviti nimi ei pruugi eestlasele midagi ütelda, kui ta pole just filoloog või keskaja-huviline. Selle üle tuhande aasta tagasi (u 935–972) elanud vaga naise kirjatöid pole seni olnud võimalik eesti keeles lugeda. Laia lugejaskonda ei olnud Hrotsvitil arvatavasti ka eluajal, sest ta tööde ainsa teadaoleva käsikirja leidis humanist Conrad Celtes St. Emmerani kloostrist alles 1493 ja publitseeris 1501. 

Hrotsvit pärines saksi aadlist ning elas Gandersheimi benediktiini nunnakloostris, kus ta kloostri abtissi Gerberga õhutusel pani ladina keeles kirja kloostri ajaloo (Primordia coenobii Gandeshemensis) ning pikema ajaloolise keiser Otto vägitöid kirjeldava poeemi (Gesta Ottonis). Samuti on ta pannud heksameetritesse kaheksa pühakute-ainelist legendi (Vergiliuse ja Ovidiuse eeskujul) ning kirjutanud kuus näitemängu, mille saatesõnas ütleb ta järgmist: Leidub palju katoliiklasi, kes elegantsema väljendusviisi tõttu eelistavad kasulikele pühadele kirjadele tühiseid paganlikke raamatuid, ja seda tõsiasja ei saa me täielikult välja vabandada. On ka teisi, kes on kinni pühakirjas ja olgugi et muud paganlikku  põlgavad, siiski loevad sageli Terentiuse väljamõeldisi; sel ajal kui nad lõbu tunnevad ladusast keelepruugist, lasevad nad end jumalavallatute asjade teadasaamisest rüvetada. Seepärast mina, Gandersheimi Vali Hüüd, pole keeldunud teda jäljendamast kirjutades, kuna teised austavad lugedes;  mistõttu sellessamas kirjutamiszanris, milles retsiteeritakse hellikute naiste näotuid jõledusi, ülistatakse ka pühade neitsite kiiduväärt karskustegusid vastavalt minu ainesele.  /---/ 

Draamad on kirja pandud rütmistatud proosas, mille lausete erineva pikkusega mõttelised üksused väga sageli riimuvad, kusjuures riim võib olla ebapuhas ja vaevu tajutav. Tekst on läbi põimitud rohkete Vana ja Uue Testamendi tekstitsitaatide, parafraaside, kirikukeelsete väljendite, liturgiliste reministsentsidega jms. Lisaks antiigi mõjutustele on tuntav ka hilisemate poeetide (eelkõige Prudentius) ja prosaistide (Boethius, Beda, Alkuin jt ning kirikuisad) mõju. Draamad on algselt pealkirjastamata, varustatud Bütsantsi Aristophanese eeskujul väikese sisukokkuvõttega, hilisemal ajal on neid hakatud nimetama peategelase nime järgi: Gallicanus, Dulcitius, Calimachus, Abraham, Pafnutius, Sapientia. Kuus tükki sellepärast, et ära võtta Terentiuse kuue komöödia paganlikku mõju. Tinglikult võiks neid samuti komöödiateks nimetada, kuid mingil juhul ei naeruväärista Hrotsvit kristlikku maailma kuuluvat, vaid ilmaliku maailma pahesid, kasutades leidlikult situatsioonikoomikat. Tõenäoliselt neid komöödiaid keskajal ei mängitud, tegemist on ikkagi literaatidele mõeldud tekstidega. Sakslased peavad Hrotsvitist väga lugu kui esimesest saksa poetessist ja tänapäeval on teda edukalt lavastatud.