« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola FA Taiji Artiklid
Festival 2019
Festival 2018
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Festival 2002
Festival 2001
Festival 2000
Ajakava
Esinejad, loengud, kontserdid
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festival 1999
Festival 1998
Festival 1997
Festival 1996
Ăśldist

Vaimulik draama "Aabraham"

Gandersheimi Hrotsviti vaimulik draama "Aabraham" (X saj.)

Festivali projekt: Lavastaja Anne Maasik , peaosades Raivo Adlas, Eevald Aavik, Miina Laanesaar, Anu Ander; kaastegevad "Festivitas Artium. Schola " muusikud ja üliõpilased.


Gandersheimi Hrotsviti nimi ei pruugi eestlasele midagi ĂĽtelda, kui ta pole just filoloog või keskaja-huviline. Selle ĂĽle tuhande aasta tagasi (u 935–972) elanud vaga naise kirjatöid pole seni olnud võimalik eesti keeles lugeda. Laia lugejaskonda ei olnud Hrotsvitil arvatavasti ka eluajal, sest ta tööde ainsa teadaoleva käsikirja leidis humanist Conrad Celtes St. Emmerani kloostrist alles 1493 ja publitseeris 1501. 

Hrotsvit pärines saksi aadlist ning elas Gandersheimi benediktiini nunnakloostris, kus ta kloostri abtissi Gerberga õhutusel pani ladina keeles kirja kloostri ajaloo (Primordia coenobii Gandeshemensis) ning pikema ajaloolise keiser Otto vägitöid kirjeldava poeemi (Gesta Ottonis). Samuti on ta pannud heksameetritesse kaheksa pĂĽhakute-ainelist legendi (Vergiliuse ja Ovidiuse eeskujul) ning kirjutanud kuus näitemängu, mille saatesõnas ĂĽtleb ta järgmist: Leidub palju katoliiklasi, kes elegantsema väljendusviisi tõttu eelistavad kasulikele pĂĽhadele kirjadele tĂĽhiseid paganlikke raamatuid, ja seda tõsiasja ei saa me täielikult välja vabandada. On ka teisi, kes on kinni pĂĽhakirjas ja olgugi et muud paganlikku  põlgavad, siiski loevad sageli Terentiuse väljamõeldisi; sel ajal kui nad lõbu tunnevad ladusast keelepruugist, lasevad nad end jumalavallatute asjade teadasaamisest rĂĽvetada. Seepärast mina, Gandersheimi Vali HĂĽĂĽd, pole keeldunud teda jäljendamast kirjutades, kuna teised austavad lugedes;  mistõttu sellessamas kirjutamiszanris, milles retsiteeritakse hellikute naiste näotuid jõledusi, ĂĽlistatakse ka pĂĽhade neitsite kiiduväärt karskustegusid vastavalt minu ainesele.  /---/ 

Draamad on kirja pandud rütmistatud proosas, mille lausete erineva pikkusega mõttelised üksused väga sageli riimuvad, kusjuures riim võib olla ebapuhas ja vaevu tajutav. Tekst on läbi põimitud rohkete Vana ja Uue Testamendi tekstitsitaatide, parafraaside, kirikukeelsete väljendite, liturgiliste reministsentsidega jms. Lisaks antiigi mõjutustele on tuntav ka hilisemate poeetide (eelkõige Prudentius) ja prosaistide (Boethius, Beda, Alkuin jt ning kirikuisad) mõju. Draamad on algselt pealkirjastamata, varustatud Bütsantsi Aristophanese eeskujul väikese sisukokkuvõttega, hilisemal ajal on neid hakatud nimetama peategelase nime järgi: Gallicanus, Dulcitius, Calimachus, Abraham, Pafnutius, Sapientia. Kuus tükki sellepärast, et ära võtta Terentiuse kuue komöödia paganlikku mõju. Tinglikult võiks neid samuti komöödiateks nimetada, kuid mingil juhul ei naeruväärista Hrotsvit kristlikku maailma kuuluvat, vaid ilmaliku maailma pahesid, kasutades leidlikult situatsioonikoomikat. Tõenäoliselt neid komöödiaid keskajal ei mängitud, tegemist on ikkagi literaatidele mõeldud tekstidega. Sakslased peavad Hrotsvitist väga lugu kui esimesest saksa poetessist ja tänapäeval on teda edukalt lavastatud.

***

Ă•htumeditatsioonid Simunas 25.07.2020 ja Ihamarus 26.07.2020 

***

 Suvemõtisklused Karula kirikus 26.07.2020

***

Taiji yang stiili treeningud algajatele 

***

Valminud on dokumentaalfilm Georg Hackenschmidtist

***

 Georg Hackenschmidti mälestusmärk on saanud ideelahenduse!

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"