Meister Rumelant - rÃtÃttlilaulik Taani kuninga Ãiukonnas

Kuninglik (rüütellik) meelelahutus kuningas Erik Menvedi aegadest.

«See sündis Jutlandis, üleval põhjas… Ustavad taanlased, otsige võimalust kätte maksta oma kuninga eest, et võiksite seeläbi au ning kiituse ära teenida.» See kuningas on Erik Klipping, kes mõrvati julmalt 22. novembri  öösel 1286. aastal Finnerupi külas Jutlandis, ning käesolev tekst pärineb saksa rüütlilaulikult Rumelantilt, kellelt koos sõnade ja meloodiaga on säilinud kümme laulu. Nendest kolm laulu kirjeldavad dramaatilisi talveöösündmusi ning tõenäoliselt  lauldi  neid Nyborgi lossis 1287. aastal. Seega on tegemist haruldase näitega keskaegsel Taanimaal kõlanud muusikast. Sõnad on saksakeelsed, milles pole midagi iseäralikku, arvestades väga tihedaid sidemeid saksa ja taani õukondade ning aadlike vahel – nii nagu see oli tol ajal ka teistes Euroopa maades.

Kuid kes oli Rumelant? Erinevalt paljudest oma «kolleegidest» ei pärinenud ta aadliperekonnast, vaid kandis tiitlit Meister, mis tähendas professionaalset muusikut. Rumelanti kunstnikunimi, mis tähendab «maalt pääsenu», viitab talle kui rändmuusikule, ning laulutekstidest võib saada vihjeid tema rännakute kohta: Frankfurt Maini ääres, Schwerin, Mecklenburg, Pommerimaa ja – Nyborg. Rohkem me tema elust ei tea. Siiski on Manesse codex’is (u 1300) säilinud üks portree, kus teda kujutatakse enne hobuse selga hüppamist ühe aadlikuga hüvasti jätmas. Pilt selle kohal annab vihje Rumelanti igapäevaelust: naine ja kaks meest käest kinni õukonnatantsu tantsimas, neid saatmas flöödi- ja fiidlimängija. Kõrvuti tõsiste lauludega on see ilmekaimaks näiteks rändmuusiku mitmekülgsest elust ja kohustustest, mida näiteks Nyborgi lossi pidustusedki nõudsid: seal on keerukaid kompositsioone, mis ülistavad daamide ilu ning isandate üllust, aga ka moraali- ja propagandalaule, instrumentaalset virtuoossust ja hoogsaid tantsuviise.

ALBA kontserdil kõlavad lisaks Meister Rumelanti kaunitele lauludele hoogsad instrumentaalsed kompositsioonid, mis on põimitud tsitaatidega teistest selle ajastu lauludest ja luuletustest.