« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Schola Gregoriana Tartuensis FA Taiji Artiklid
Kontserdid 2024
Kontserdid 2023
Kontserdid 2022
Kontserdid 2021
Kontserdid 2020
Kontserdid 2019
Kontserdid 2018
Kontserdid 2017
Kontserdid 2016
Kontserdid 2015
Kontserdid 2014
Kontserdid 2013
Kontserdid 2012
Kontserdid 2011
Kontserdid 2010
Kontserdid 2009
Kontserdid 2008
Kontserdid 2007
Kontserdid 2006
Kontserdid 2005
Kontserdid 2004
Festivitas Artiumi Klassika
Toomkontserdid
Morgensterni Muusikasalong
Ăśldist

Ansambli Russki Lad kontserdid

Neljapäeval, 15. juulil 2010 kell 19 Narva Aleksandri kirikus
Reedel, 16. juulil 2010 kell 19 Rakvere Kolmainu kirikus
Laupäeval, 17. juulil 2010 kell 20 Tartu Pauluse kirikus
Pühapäeval, 18. juulil 2010 kell 17 Sadala rahvamajas

Vanavene, gruusia ja kreeka vaimulik muusika

Piletid (50.-) saadaval Piletilevi mĂĽĂĽgikohtades ĂĽle Eesti, internetis www.piletilevi.ee ja tund enne kontserdi algust kohapeal.

Vaata videoid ansambli Russki Lad kontserdilt

Ansambel Russki Lad asutati Peterburis 1999. aastal. Ansambel koosneb 5–9 liikmest, kes kõik on lauljatena tegevad vene õigeusu kirikutes ja kloostrites Peterburis ja selle ĂĽmbruskonnas. Ansambli eesmärk on tutvustada laiemale publikule vene vaimulikku muusikat ja kirikulaulu ning selle ajalugu. Ansambli repertuaar sisaldab vene kirikulaulu selle varaseimast perioodist (12. saj.) kuni tänapäevani samuti kreeka ja gruusia traditsioonilisi vaimulikke laule.

Gruusia vaimulikud laulud, mis saavutasid oma arengu haripunkti 10.–11. sajandil, on väljapaistev tähis gruusia muusikas. Juba 9. sajandil, kui mitte varem, oli Gruusias olemas kirikulauluõpetus, mida nimetati häälte uurimise teaduseks. Gruusia kirikutes ja kloostrites ning ka gruusia kultuuri keskustes välismaal – Siinail, Athosel ja Palestiinas – pöörati erilist tähelepanu koorilaulukunstile. 10. sajandil olid kirikutes ja kloostrites ametis kirikukooride juhid. Samal ajal ilmus hĂĽmnograafiaraamatuid, näiteks kaheksas laadis vaimulike laulude kogumikke. 10. ja 11. sajandist pärinevate kiriklike koorilaulude kogumikest on meieni jõudnud selliste laululoojate nimed, nagu näiteks Joane Mintšhi, Mikaela Modrekili, Joane Mtbevari, Evtime ja Giorgi Mtatsmindeli ning Efrema Mtsire, kes mitte ĂĽksnes ei tõlkinud koorilaulutekste kreeka keelest, vaid lõid neid tihti ka ise. Juba 10. sajandi esimesest poolest on meieni jõudnud ka neumakirjas noote. Gruusia neumade graafiline kuju erines kreeka ja ladina omadest ning nende transkribeerimine pole tänapäevani täiesti selge. Neid tuleks uurida kõrvuti kreeka lauludes kasutatud varajase bĂĽtsantsi sĂĽsteemiga, sest algselt kujunes gruusia kirikulaul välja kreeka tekstide põhjal. Hiljem omandas see mitmehäälse rahvalaulu traditsioonilisi jooni. 20. sajandi algusest saadik on vaimulikke laule uurinud ja esitanud spetsialistid, kes on selle hindamatu aarde pärinud eelnevatelt põlvkondadelt.

Vanavene kirikulaul

Teiste Euroopa maadega võrreldes võeti Venemaal kristlus vastu suhteliselt hilja: kiievlased ristiti 998. aastal (samas on ajalookirjutajad maininud kristliku koguduse olemasolu Kiievis juba 9. sajandil). Koos usuga võtsid venelased ĂĽle ka jumalateenistuse korra – sealhulgas kirikulaulu –, nii nagu selle BĂĽtsantsist pärinev vorm oli tolleks ajaks välja kujunenud. Järgnevate aastakĂĽmnete ja aastasadadega muutus laul aga väga oluliselt nii struktuuri, kirjapanemisviisi kui ka meloodia ĂĽlesehituse poolest. Nii sĂĽndis znamennõi raspev ('märgilaul' või 'znamennõi laul'). Selle ĂĽhehäälse laulu ĂĽleskirjutamiseks kasutati erilisi märke (vene k. znamja). Olles valitsevaks laulutraditsiooniks vähemalt nelja aastasaja jooksul, koondas znamennõi laul endasse kogu vene jumalateenistuse eripära. Selles peegeldub väga mitmekesisel kujul kogu kristlik aastaring (näiteks võib ainuĂĽksi ĂĽhe koguöö jumalateenistuse jaoks olla olemas rohkem kui 54 erinevat lauluvarianti). Keerukaks sĂĽsteemiks kujunenud laulus eristatakse mitmeid variante, nagu „väike znamennõi“, „kiievski“, „suur znamennõi“. Znamennõi laulust kujunes 14.–15. sajandil välja ka „putevoi laul“. Samuti tuli kasutusele „demestvennõi laul“, mis erines nii znamennõi kui ka putevoi laulust. Kõigi nende laulmisviiside jaoks kujunes välja ka oma noodikiri.
17. sajandiks kujuneb välja terve rida nii ühehäälseid (lisaks ülalnimetatud kirikulaulu-traditsioonidele ka kreeka ja bulgaaria kirikulaul ning üksikautorite teosed) kui ka mitmehäälseid traditsioone, nende hulgas alates 15. sajandist kasutusse tulnud kolmehäälne putevoi laul, mis võib oma rohkete dissonantside tõttu tunduda ehk harjumatu, kuid mille kompositsioone juhivad kindlad reeglid. Püüdest ühendada traditsioonilist laulu ja järjest populaarsust võitvat harmooniapõhist muusikat, sündis omapärase resultaadina mitmehäälne znamennõi laul. Edaspidi jõuab Venemaale ka poola partes-laul ning väikevene (praegune Ukraina) samolovka (ühehäälsete laulude seadmisviis, kus põhimeloodiale lisatakse terts ja alumine hääl toetab liikuva burdoonina meloodia harmoonilisi tugiastmeid). Traditsiooniline vene mitmehäälsus oli kasutusel 18. sajandi keskpaigani, olles selleks ajaks eksisteerinud juba sadakond aastat paralleelelt laialt levinud poola partes-lauluga. Seoses kiiresti populaarsust võitva Euroopast pärit harmooniapõhise muusikalise mõtlemisega võeti Venemaal 17. sajandil muusika üleskirjutamiseks kasutusele ka noodijoonestik. Harmoniseeriti palju ühehäälsetest traditsioonidest pärit laule, tekkisid partesnõi kontsert ja kant.
Viimased sada aastat kestnud varajaste kirikulaulu-traditsioonide uurimise tulemusena on varasemates stiilides laule tänapäeval vene õigeusu kiriku jumalateenistustel taas järjest rohkem kasutama hakatud.

***

Alates 5. veebruarist 2024 on huvilistel võimalik liituda taiji yang stiili treeningutega

***

Georg Hackenschmidti monumendi projekt on saanud mõned viimased täpsustused

***

Valminud on dokumentaalfilm Georg Hackenschmidtist

***

 Georg Hackenschmidti mälestusmärk on saanud ideelahenduse!

***

FA Schola CD "Music from the Time of Marco Polo"

***

FA Schola CD "The Sound of Mediaeval Flute"