Lilian Langsepp

Mitmekülgse muusikuna – klavessiin, orel, eelklassikalised harfid, guzheng – on Lilian Langsepp esinenud alates 1994. aastast solistina ja erinevate ansamblite koosseisus Eestis ning paljudes maailma maades. Tema sageli improvisatsioonidega põimitud repertuaaris on peamiselt lääne varajane ning euroopaväliste kultuuride klassikaline muusika. See on viinud paljude ühisprojektideni selliste muusikutega nagu V. Hemapala Perera, Fernando Reyes, John Thompson, Dr Mustafa Raza, Mohammad Rasouli, Patricio Zeoli jt. Varajase muusika ja eelklassikaliste harfide interpretatsiooni on L. Langsepp õppinud Schola Cantorum Basiliensis'es (Å veits, 1997–2000). Orientaalse muusika alal on ta täiendanud end selliste väljapaistvate meistrite juures, nagu Ustad Ali Akbar Khan ja Fan Ran. LL on kaitsnud teadusmagistri kraadi Muusikateaduse alal, praegusel ajal on ta Tartu Ãœlikooli filosoofiadoktorant. Ta on korduvalt juhendanud varajase muusika esitamisega seotud kursusi, ansambleid ning muusika-alaseid projekte, pidanud loenguid lääne varajase muusika teemadel ning Aasia maade muusikakultuuridest. L. Langsepp töötab õppejõuna Tartu Ãœlikoolis ning H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ning on Schola Gregoriana Tartuensis’e asutaja ja kunstiline juht. Ta on olnud Tartu Vanamuusika Festivali konsultant ja paljude trükiste toimetaja alates selle asutamisest 1996. aastal.

„Indiaani traditsioonilise muusikaga puutusin esmakordselt kokku umbes 16 – 17-aastaselt Mikk Sarve kaudu. Mängisin neid viise mõned aastad väga innukalt sopranplokkflöödil, mille Mikk mu palve peale mulle tollasest Leningradist hankis. Oma hilisemas elus olen indiaani muusikat esitanud koos argentiina-iiri päritolu kitarristi ja charangomängija Patricio Zeoliga. Imeline elav kokkupuude Andide ja kondoritega ning pilguheit aukartustäratavale Aconcaguale on selle muusikakultuuri paeluvusele veelgi sära lisanud.?