« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Schola Gregoriana Tartuensis FA Taiji Artiklid
Kontserdid 2024
Kontserdid 2023
Kontserdid 2022
Kontserdid 2021
Kontserdid 2020
Kontserdid 2019
Kontserdid 2018
Kontserdid 2017
Kontserdid 2016
Kontserdid 2015
Kontserdid 2014
Kontserdid 2013
Toimunud kontserdid 2013
Kontserdid 2012
Kontserdid 2011
Kontserdid 2010
Kontserdid 2009
Kontserdid 2008
Kontserdid 2007
Kontserdid 2006
Kontserdid 2005
Kontserdid 2004
Festivitas Artiumi Klassika
Toomkontserdid
Morgensterni Muusikasalong
Ăśldist

Keskaja flöödid

 KESKAJA FLĂ–Ă–DID

Seda, milliseid põikflööte keskaegses Euroopas mängiti ja kuidas nad kõlasid, saame aimata vaid, pannes kokku mosaiiki säilinud kujutava kunsti näidetest, teadaolevast infost keskaja muusika esituspraktika kohta, tänapäeval säilinud rahvamuusika traditsioonidest ning – mis seal salata – ka isiklikust kujutlusvõimest. Pole kahtlust, et keskaegne põikflööt oli oma ehituselt sarnane teadaolevalt vanimatele flöötidele, mille kohta andmed pärinevad Aasiast, kus sellist instrumenti on kasutatud järjepideva traditsioonina tänapäevani. Need on enam-vähem silindrilise korpusega pillid, kus lisaks puhumisavale on kuus või seitse sõrmeava. Juhul, kui keskaja flöötide sõrmeavad olid suured – nagu näiteks tänapäevalgi Indias kasutatavatel flöötidel –, ei ole ristsõrmestus enam efektiivne ning appi tuleks võtta poolaugutehnika, kus pooltoone saavutatakse aukude osalise avamisega sõrmede tõstmise või ĂĽlespoole rullimise teel. Kas seda keskajal tõepoolest ka kasutati, ei ole faktiliselt keegi siiani tõestanud, nagu pole tõestatud ka vastupidist. Kui aga mõelda sellele, et keskaja rändmuusikud mängisid tihti vabas õhus, mis nõudis pillilt tugevamat kõla, on tõenäoline, et pillidel oli ka suurem sisediameeter ning suuremad sõrmeavad. Seda oletust toetavad ka säilinud kujutava kunsti näited. Flöötide materjali osas viitavad kujutava kunsti näited selgelt bambusele, tõenäoliselt on flöötide materjalina kasutatud aga põhiliselt puitu ja luud. Suurepärase kõlaga põikflööte on võimalik valmistada aga ka savist. Käesolevas kavas võib kuulda saviflööte in g ja in c, mis on Raho Langsepa valmistatud 2006–2007 koostöös keraamik Anneli Lupiga. Samuti võib kuulda suurt bambusest bassflööti, OTU't in C, mis valmis R. Langsepa tööna aastal 2007.

***

Alates 5. veebruarist 2024 on huvilistel võimalik liituda taiji yang stiili treeningutega

***

Georg Hackenschmidti monumendi projekt on saanud mõned viimased täpsustused

***

Valminud on dokumentaalfilm Georg Hackenschmidtist

***

 Georg Hackenschmidti mälestusmärk on saanud ideelahenduse!

***

FA Schola CD "Music from the Time of Marco Polo"

***

FA Schola CD "The Sound of Mediaeval Flute"