Hiina flöödid
Hiina flöötide ajalugu ulatub aukartustäratavasse, 9000 aasta tagusesse perioodi. Vanimad leitud instrumendid on valmistatud luust, aga neid on valmistatud ka erinevatest väärispuitudest ning isegi nefriidist. Populaarseimaks materjaliks on aga kindlasti olnud bambus.
Dizi
Hiina bambusest ristflööt dizi (hääld diidzõ) on kahtelmata üks tuntuimaid hiina puhkpille. Erinevalt tavalise kuue sõrmeavaga flöödile annab dizi’ile ainuomase isikupära sõrmeavade ning puhumisava vahel paiknev avaus (mo-kong), mida katab bambuse või roo sisemisest kilest valmistatud imeõhuke membraan
(di mo). Ülejäänud pilli kehaga kaasa vibreerides annab see pillile pisut säriseva ning väga paindliku tämbri, samuti väga suured dünaamilised võimalused. Teadaolevalt on flööti selliselt täiendanud Tang’i ajastul (618–907) Liu Xi eesmärgiga parandada pilli toonikvaliteeti.
Xun (hääld. sün) on savist valmistatud okariinide perekonda kuuluv instrument, mida peetakse hiina keskse rahvuse, Han’ide muusikainstrumendiks. Tegemist on ühe vanima hiina muusikainstrumendiga, mille vanuseks loetakse umbes kaheksa tuhat aastat. Xun on seest õõnes munakujuline lameda põhjaga pill, mille keskel ülaosas asub ümmargune puhumisava. Sarnaselt ristflöödile tekitatakse heli vastava huulteasendiga. Sõrmeavade arv varieerub viiest seitsmeni, kuigi tänapäeval võib leida ka rohkemate sõrmeavadega instrumente. Traditsiooniliselt on xun’i ulatuseks üks oktaav. Hiinas on xun olnud mõnda aega peaaegu täielikus varjusurmas, seda on aga siiski kasutatud Taivani tseremoniaalsetes orkestrites. Tänu uutele arheoloogilistele leidudele on xun üsna hiljuti teinud läbi taassünni ka Hiinas ning tänapäeval kasutatakse seda nii filmi- kui levimuusikas. Xun’il on ääretult huvitav omalaadne tämber, selle kume, sügav ja paindlik heli võib jäljendada sellele ainuomasel viisil ka näiteks inimhäält.
