Lamba-aasta alguse kontsert
1. veebruar 2003 kell 17.00
Tartu raekoja saal
Iidseid pillilugusid Jaapanist esitab
ansambel FUDO
Lilian Langsepp – harf
Roland Suits – shakuhachi
(jaapani bambusflööt)
Kontserdi kava
HITORI MONDO (üksildane dialoog)
See pala on traditsioonilistel shakuhachimängu võtetel põhinev improvisatsiooniline teos, mis on kujunenud ühise koostööna. Harf lisab kõlavärvi talle omaste spetsiifiliste võimalustega.
VANA QIN'I LUGU
Vana (qin'i) laul. Seda laulu kuulis luuletaja Su Dongpo ühel kuuvalgel ööl oma akna all lauldavat. Kui ta akna avas, et lauljat näha, nägi ta ühe naise varju lahkumas. Järgmisel päeval leidis luuletaja sealt, kus tundmatu lauljatar oli istunud, ühe iidse keelpilli qin'i.
SHIKA NO TONE (hirvede hõiked kauguses)
See on kõige populaarsem pala klassikalistest honkyoku'dest. Nii nagu pealkirjaski viidatakse, kujutatakse siin hirvede armuhüüdeid, mida võib sügiseti kuulda kaunil mägismaastikul.
KYUSHU REIBO
Arvatakse pärit olevat Icchokeni templist Hakatas. Fukozenji, kes oli selle templi munk, ülesandeks oli lüüa templi kella, mis kohustas kloostriasukaid erinevateks toiminguteks. Legend räägib, et sarnaselt Kyorei sünniloole komponeeris Fukozenji pala, kontsentreerudes templikella helile.
SHINGETSU (kuu vaim)
Pala võrdleb meditatsiooni süvenenu meeleseisundit ereda kuuvalgusega.
MEIHUA SAN LONG (kolm variatsiooni ploomiõitele)
Ploomiõis oli flöödile antud poeetiline nimetus. Ja küllap see lugu kuuluski algselt flöödirepertuaari.
KYOREI (templikell lööb tühjas taevas)
See pala on vanim ja kõige lähemal suizeni (puhuv zen) vaimule. Iseloomult väga otsekohene, on ta kõige respekteeritumaid palu honkyoku repertuaaris. Chohaku nimeline munk olevat sarrunud vaimustusse kloostri puukell kõlast ja ta otsustas seda oma flöödil järele aimata.
Sõna FUDO koosneb kahest hieroglüüfist, mille põhitähendused on tuul ja liikumine. Ansambli liikmed on tundnud tõsisemat huvi Kaug-Ida kultuuride vastu juba noorpõlvest alates. Muusika, mida nad mängivad, on peamiselt religioosset laadi ning on olnud kasutusel vahendina vaimsete eesmärkide saavutamisel. Repertuaaris on ka traditsioonilistele mängutehnikatele baseeruvaid improvisatsioonilisi lugusid. Ühiselt on nad esinenud viimase kümne aasta jooksul. Elavast traditsioonist kaugel tegutsevatena ei ole ansambli eesmärk niivõrd selle muusika audentne esitus kui süvenemine maailma, kus igal üksikhelil on tähendus, karakter ja värv ning kus kulgemine on olulisem kui päralejõudmine.
Roland Suits on õppinud flööti Norras. Shakuhachi mänguga on ta tegelenud kümmekond aastat. Roland Suits on varajase muusika ansambli Via Sonora asutajaliikmeid. Ta on esinenud ka paljudel jaapani kultuuriga seotud üritustel.
Lilian Langsepp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduse eriala. 1997–2000 täiendas end Schola Cantorum Basilinesis'es ajalooliste harfide ja improvisatsiooni ala. Põhja-India, jaapani ning hiina muusika õppimise ja mängimisega tegelenud viimase kümne aasta jooksul.