Frobergeri ja Couperini klavessiinimuusika

3. juuni 2002 kell 18.00
TÜ Ajaloo Muuseumis

Blandine Verlet
(Prantsusmaa, klavessiin)

Kontsert toimub koostöös
Eesti Klavessiinisõprade Tsunftiga.

Blandine Verlet on sündinud 1942. aastal Pariisis ning õppinud Ruffero Gerlini juures Sienas ja Ralf Kirkpatricku juures Yale'i Ülikoolis USAs (1968-1969). 1963. aastal võitis ta rahvusvahelise konkursi Münchenis. Pärast õpinguid on ta andnud pidevalt kontserte ja teinud palju plaadistusi (prantsuse heliloojad L. Couperin, F. Couperin; saksa heliloojad J. J. Froberger, J. S. Bach jne), mis on pälvinud hulgaliselt auhindu (Choc de la Musique, Diapason d`or, 10 Repertoire jne.) Teda tuntakse kui üht väljapaistvamat prantsuse 18. sajandi klavessiinimuusika tõlgendajat ja J. S. Bachi teoste esitajat. Blandine Verlet on ka tunnustatud klavessiinipedagoog Pariisi Konservatooriumis ja oodatud õpetaja paljudel meistrikursustel.

Kava

Louis Couperin
Tombeau sur le mort de Blancrocher
on kirjutatud 1652. aastal Pariisis sõbrast lautomängija Blancrocheri surma puhul. Laskuv liikumine teose lõpus c-moll heliredelil kujutab piltlikult Blancrocheri surmaga lõppenud kukkumist trepil.
Prélude a l´imitation de Froberger
valmis tõenäoliselt aastatel 1653-1654. Selles viitab L. Couperin Frobergeri Toccata´le nr.1 a-moll (1649) ning ka teosele "Plainte faite a Londres pour passer la Mélancholie, laquelle se joue lentement avec discrétion" (1662). Couperin ei grupeerinud oma tantse süitideks. Tantsud avaldati helistike kaupa ja interpreedil tuli nendest prantsuse süidi klassikalist skeemi arvestades (allemande, courante, sarabande, gigue) koostada süit.
Pavane fis-moll
on eriline eelkõige oma helistiku poolest. Barokkmuusikas kasutatakse tavaliselt kuni kahe märgiga helistikke, harva esinevad kolme märgiga helistikud on tavaliselt mazoorsed. Kuna A-duur tantsude hulgas puudub allemande, siis tavaliselt mängitakse just pavane`i fis-moll A-duur süidi avaloona.

Francois Couperin
on Couperinide dünastia olulisim esindaja. Ta on tähtsaim figuur prantsuse muusikas Lully ja Rameau kõrval.
Couperini esimene klaviirmuusika kogu ilmus 1713. aastal. Väljaande stiil oli kaunis kirev, meenutades D'Angleberti 1689. aastal ilmunud väljaannet. Couperin võttis selguse huvides kasutusele uue mõiste ordre. See hakkas tähistama ühte teost, mis koosnes tihti rohkem kui kümnest reastatud tantsust samas helistikus.
8éme Ordre (h-moll)
on pärit teisest kogumikust, mis ilmus aastatel 1716-1717 Pariisis.

Johann Jakob Froberger
kuulub 17. sajandi keskpaiga olulisimate saksa klaviirmuusika loojate hulka. Ta lõi oma isikupärase stiili, mis sisaldas elemente itaalia, prantsuse ja saksa klaviirmuusikast. Kõige enam on ta stiil mõjutanud Louis Couperini, Buxtehudet ja J. S. Bachi. Froberger on oma nime muusikaajalukku kirjutanud just oma süitidega, mida on tal 30. Ta oli klaviirsüitide esimeste loojate hulgas.
Lamentation sur le mort de Ferdinand III
on valminud 1657. Teos on unikaalne teiste Frobergeri teoste hulgas nii oma helistikult (harva esinev f-moll) kui ka osade arvult (tavalise kahe osa asemel kolm).
Tombeau fait à Paris sur la mort de Monsieur Blancheroche
on samuti kirjutatud sõbra mälestuseks 1652. aastal.