« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Instrumendid
Eri maade kultuur ja muusika
Heliloojad ja poeedid
Esseed ja intervjuud

Gandersheimi Hrotsvit (u 935-972)

Gandersheimi Hrotsviti nimi ei pruugi eestlasele midagi ĂŒtelda, kui ta pole just filoloog vĂ”i keskaja-huviline. Selle ĂŒle tuhande aasta tagasi (u 935–972) elanud vaga naise kirjatöid pole seni olnud vĂ”imalik eesti keeles lugeda. Laia lugejaskonda ei olnud Hrotsvitil arvatavasti ka eluajal, sest ta tööde ainsa teadaoleva kĂ€sikirja leidis humanist Conrad Celtes St. Emmerani kloostrist alles 1493 ja publitseeris 1501. 

Hrotsvit pĂ€rines saksi aadlist ning elas Gandersheimi benediktiini nunnakloostris, kus ta kloostri abtissi Gerberga Ă”hutusel pani ladina keeles kirja kloostri ajaloo (Primordia coenobii Gandeshemensis) ning pikema ajaloolise keiser Otto vĂ€gitöid kirjeldava poeemi (Gesta Ottonis). Samuti on ta pannud heksameetritesse kaheksa pĂŒhakute-ainelist legendi (Vergiliuse ja Ovidiuse eeskujul) ning kirjutanud kuus nĂ€itemĂ€ngu, mille saatesĂ”nas ĂŒtleb ta jĂ€rgmist: Leidub palju katoliiklasi, kes elegantsema vĂ€ljendusviisi tĂ”ttu eelistavad kasulikele pĂŒhadele kirjadele tĂŒhiseid paganlikke raamatuid, ja seda tĂ”siasja ei saa me tĂ€ielikult vĂ€lja vabandada. On ka teisi, kes on kinni pĂŒhakirjas ja olgugi et muud paganlikku  pĂ”lgavad, siiski loevad sageli Terentiuse vĂ€ljamĂ”eldisi; sel ajal kui nad lĂ”bu tunnevad ladusast keelepruugist, lasevad nad end jumalavallatute asjade teadasaamisest rĂŒvetada. SeepĂ€rast mina, Gandersheimi Vali HĂŒĂŒd, pole keeldunud teda jĂ€ljendamast kirjutades, kuna teised austavad lugedes;  mistĂ”ttu sellessamas kirjutamiszanris, milles retsiteeritakse hellikute naiste nĂ€otuid jĂ”ledusi, ĂŒlistatakse ka pĂŒhade neitsite kiiduvÀÀrt karskustegusid vastavalt minu ainesele.  /---/ 

Draamad on kirja pandud rĂŒtmistatud proosas, mille lausete erineva pikkusega mĂ”ttelised ĂŒksused vĂ€ga sageli riimuvad, kusjuures riim vĂ”ib olla ebapuhas ja vaevu tajutav. Tekst on lĂ€bi pĂ”imitud rohkete Vana ja Uue Testamendi tekstitsitaatide, parafraaside, kirikukeelsete vĂ€ljendite, liturgiliste reministsentsidega jms. Lisaks antiigi mĂ”jutustele on tuntav ka hilisemate poeetide (eelkĂ”ige Prudentius) ja prosaistide (Boethius, Beda, Alkuin jt ning kirikuisad) mĂ”ju. Draamad on algselt pealkirjastamata, varustatud BĂŒtsantsi Aristophanese eeskujul vĂ€ikese sisukokkuvĂ”ttega, hilisemal ajal on neid hakatud nimetama peategelase nime jĂ€rgi: Gallicanus, Dulcitius, Calimachus, Abraham, Pafnutius, Sapientia. Kuus tĂŒkki sellepĂ€rast, et Ă€ra vĂ”tta Terentiuse kuue komöödia paganlikku mĂ”ju. Tinglikult vĂ”iks neid samuti komöödiateks nimetada, kuid mingil juhul ei naeruvÀÀrista Hrotsvit kristlikku maailma kuuluvat, vaid ilmaliku maailma pahesid, kasutades leidlikult situatsioonikoomikat. TĂ”enĂ€oliselt neid komöödiaid keskajal ei mĂ€ngitud, tegemist on ikkagi literaatidele mĂ”eldud tekstidega. Sakslased peavad Hrotsvitist vĂ€ga lugu kui esimesest saksa poetessist ja tĂ€napĂ€eval on teda edukalt lavastatud.

Kabir – 15. sajandi PĂ”hja-India luuletaja

PĂŒhakust mĂŒstik ja luuletaja Kabir elas PĂ”hja-Indias 15. sajandil. Ta kasvas ĂŒles islamiusulises kangakuduja perekonnas. Kodust ei saanud ta kaasa kirjaoskust, oma igapĂ€evast leiba teenis ta hiljem kudumiskunstiga. See on ka enam-vĂ€hem kĂ”ik, mis tema legendidest tihedalt lĂ€bipĂ”imunud eluloost teada on ja millega erinevad allikad ligilĂ€hedaseltki nĂ”usse jÀÀvad. Suure au sees on Kabir aga Indias veel praegugi – tema erakordsust rĂ”hutab tĂ”siasi, et tema luule austajate seas on nii hindusid kui ka muslimeid. Kabiri luule on kĂŒll religioosne, kuid samas oma olemuselt vaba: see kĂŒll tugineb traditsioonile, aga ei jĂ€rgi seda rangelt.

Kabir esitas oma ekstaatilisi pĂŒhenduslikke laule ĂŒhes hindi keele murdes, mis on praeguseks kĂ€ibelt kadunud. SĂ”nadest tĂ€htsam oli tema jaoks laulude sĂ”num ja meloodia: nii ongi paljudest tekstidest sĂ€ilinud erinevaid ĂŒleskirjutusi, tĂ”lkeid ja tĂ”lgendusi. Ingliskeelne maailm tunneb Kabiri tekste eeskĂ€tt Rabindranath Tagore tĂ”lgete kaudu. Kabiri luulet eestlastele vahendanud Doris Kareva on koondanud osa armastatud India klassiku tĂ”lgendustest raamatusse “Kabir. 99 luuletust” (Huma, 2003).

Kabir mahutab kahte vahedasse vĂ€rsiritta selliseid tarkusi, mida paljud teised ei suuda öelda ka mitmel lehekĂŒljel:

Nagu seemnes varjul on Ôli,
rÀnikivis salajas sÀde,
su kehas Jumalik elab.

Koge seda, kui jÔuad!

Meister Rumelant - rĂŒĂŒtlilaulik Taani kuninga Ă”ukonnas

«See sĂŒndis Jutlandis, ĂŒleval pĂ”hjas… Ustavad taanlased, otsige vĂ”imalust kĂ€tte maksta oma kuninga eest, et vĂ”iksite seelĂ€bi au ning kiituse Ă€ra teenida.» See kuningas on Erik Klipping, kes mĂ”rvati julmalt 22. novembri  öösel 1286. aastal Finnerupi kĂŒlas Jutlandis, ning kĂ€esolev tekst pĂ€rineb saksa rĂŒĂŒtlilaulikult Rumelantilt, kellelt koos sĂ”nade ja meloodiaga on sĂ€ilinud kĂŒmme laulu. Nendest kolm laulu kirjeldavad dramaatilisi talveöösĂŒndmusi ning tĂ”enĂ€oliselt  lauldi  neid Nyborgi lossis 1287. aastal. Seega on tegemist haruldase nĂ€itega keskaegsel Taanimaal kĂ”lanud muusikast. SĂ”nad on saksakeelsed, milles pole midagi iseĂ€ralikku, arvestades vĂ€ga tihedaid sidemeid saksa ja taani Ă”ukondade ning aadlike vahel – nii nagu see oli tol ajal ka teistes Euroopa maades.

Kuid kes oli Rumelant? Erinevalt paljudest oma «kolleegidest» ei pĂ€rinenud ta aadliperekonnast, vaid kandis tiitlit Meister, mis tĂ€hendas professionaalset muusikut. Rumelanti kunstnikunimi, mis tĂ€hendab «maalt pÀÀsenu», viitab talle kui rĂ€ndmuusikule, ning laulutekstidest vĂ”ib saada vihjeid tema rĂ€nnakute kohta: Frankfurt Maini ÀÀres, Schwerin, Mecklenburg, Pommerimaa ja – Nyborg. Rohkem me tema elust ei tea. Siiski on Manesse codex’is (u 1300) sĂ€ilinud ĂŒks portree, kus teda kujutatakse enne hobuse selga hĂŒppamist ĂŒhe aadlikuga hĂŒvasti jĂ€tmas. Pilt selle kohal annab vihje Rumelanti igapĂ€evaelust: naine ja kaks meest kĂ€est kinni Ă”ukonnatantsu tantsimas, neid saatmas flöödi- ja fiidlimĂ€ngija. KĂ”rvuti tĂ”siste lauludega on see ilmekaimaks nĂ€iteks rĂ€ndmuusiku mitmekĂŒlgsest elust ja kohustustest, mida nĂ€iteks Nyborgi lossi pidustusedki nĂ”udsid: seal on keerukaid kompositsioone, mis ĂŒlistavad daamide ilu ning isandate ĂŒllust, aga ka moraali- ja propagandalaule, instrumentaalset virtuoossust ja hoogsaid tantsuviise.

***

Telemann ja tema inglise kolleegid
laupÀeval,
4. nov.kl 18
Tartu Ülikooli aulas

 

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"