« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Schola Gregoriana Tartuensis FA Taiji Artiklid
Toeta G. Hackenschmidti monumenti
Dokumentaalfilm G. Hackenschmidtist
G. Hackenschmidti monumendi ideelahendus
G. Hackenschmidt - eluloolisi andmeid ja saavutusi
G. Hackenschmidt filosoofina
R. Langsepa ettekanne konverentsil "Teadus, Sport ja Meditsiin X", 2017
Eesti Spordileht 1931
Kõige kuulsam eestlane

Georg Hackenschmidt

Georg Hackenschmidt (1. VIII 1877 Tartu – 19. II 1968 London) – raskejõustiklane, sporditeadlane ja filosoof. Lõpetas 1892 Tartu Reaalkooli, seejärel töötas katelsepa õpipoisina ühes Tartu töökojas. Tõstmise ja maadlusega alustas 1895 Tallinnas. Siirdus 1898 Peterburi, oli „Vene raskejõustikuisaks“ nimetatud dr Wladislaw Krajewski parim õpilane. Amatöörsportlasena võitis Euroopa esimestel raskejõustiku meistrivõistlustel (1898) maadluses esikoha, tõstmises kolmanda. Venemaa meister maadluses (1898, 1899) ning tõstmises (1899). Esimene Soome maadlusmeister (1898). Mitmete kehakultuurifilosoofiliste teoste autor. Maadluse ja tõstmise tehnika arendaja. Võistles edukalt ka kergejõustikus. Elas põhiliselt Suurbritannias. Alates 1969. a. korraldatakse Tartus Georg Hackenschmidti mälestusvõistlusi.

(Vt. pikemalt „1000 tartlast läbi aegade“, OÜ Greif trükikoda, 2003: 88–89 ning O. Langsepp, „Georg Hackenschmidt“, Eesti Raamat, Tallinn, 1968).

- Georg Hackenschmidt oli ĂĽks maailma esimesi spordi superstaare, tegutses maadluse kuldajal (tollel ajal oli maadlus populaarsemaid alasid maailmas).
- Georg Hackenschmidt’i loetakse esimeseks vaieldamatuks (undisputed) elukutseliste maadluse absoluutseks maailmameistriks.
- G.H. on siiani ainus sportlane maailmas, kes on olnud elukutseliste maailmameister nii klassikalises kui ka vabamaadluses.
- Ta püstitas mitmeid maailmarekordeid tõstmises.
- Erinevate allikate arvates pidas ta oma professionaalse karjääri jooksul üle 3000 matši, milledest kaotas ainult kaks – need on läinud ajalukku kui ühed skandaalseimad matšid maadluse ajaloos tema tolleaegse Ameerika rivaali Frank Gotch’i ebaausa ja mittesportliku käitumise tõttu.
- G.H. lahkus tegevspordist 1911. aastal vigastuse tõttu, misjärel pĂĽhendus sporditeooriale ja filosoofiale. 
- Theodore Roosevelt (USA president 1901–1909) väljendas oma tunnustust suurmehele järgnevalt: „Kui ma ei oleks USA president, sooviksin olla Georg Hackenscmidt“.
- 1999 valis infoagentuur Reuters G. Hackenschmidti (ainsana Eesti sportlastest) 20. sajandi 100 suurima sportlase hulka.

Vaatamata oma hiilgavatele saavutustele oli G.H. väga tagasihoidlik ega pööranud mingit tähelepanu kuulsusele ja aule, mis paratamatult teda sportlaseteel saatsid. Oma raamatus „The Way to Live“ kirjutab G.H.: „ Kui ma võitsin maailmameistrivõistlused Viinis, Berliinis ja Pariisis 1901. aastal, oli minu juhtmotiiviks soov näidata, et olen parem maadleja kui kõik teised selle kunsti tuntud meistrid, kes olid kogunenud neile võistlustele. Et ma sel ajal meistritiitli võitsin, oli mulle ainult kõrvaliseks faktiks. Niivõrd kõrvaliseks, et sellest ajast peale pole ma kunagi vaevunud seda tiitlit uuendama. 
Terve oma karjääri jooksul pole mulle olnud oluline, kas ma olin tšempion või mitte. Ainus tiitel, mille kaudu olen soovinud, et mind tuntaks, on lihtsalt minu nimi, Georg Hackenschmidt.“ (G. Hackenschmidt, „The Way to Live“, London, 1908: 160).

Maadlejana on G.H. ajalukku läinud kui kõrge eetika ning ausa võistluse reeglite kindla kandjana. Enamiku oma vastastest võitis ta fenomenaalselt kiire, vähem kui kolmeminutilise ajaga: „Nii ta elabki edasi inimeste mälestustes – spordiareenil külmavereline Herakles, tulvil ürgset lõvirammu ja visadust, eraelus tagasihoidlik ja endassesüvenenud, ent samas südamlik, siiras ja lihtne.“ (O.Langsepp, „G. Hackenschmidt“, 1968: 86).

 

***

 XXIX Rahvusvaheline Festival ORIENT et OCCIDENT Vol. 2

***

Georg Hackenschmidti monumendi projekt on saanud mõned viimased täpsustused

***

Valminud on dokumentaalfilm Georg Hackenschmidtist

***

 Georg Hackenschmidti mälestusmärk on saanud ideelahenduse!

***

FA Schola CD "Music from the Time of Marco Polo"

***

FA Schola CD "The Sound of Mediaeval Flute"