Traditisoonilised hiina flöödid
Traditsioonilisi hiina flööte valmistatakse põhiliselt bambusest, ajaloost on aga säilinud ka päris hulk luust valmistatud flööte. Hiina flöötide ajalugu on aukartustäratav. Vanimate leidude hulgas on näiteks:- kaks bambusflööti (lühike ja pikk, aastast 168 eKr), mis on leitud ühest hauast;
- Zhejiang'i provintsist Hemudu'st leitud mitu 7000 aasta vanust väikest luuflööti;
- Jiahu külast (Kollase jõe keskjooksul asuvast orust) rohkem kui kolmkümmend 9000 aasta vanust viie- kuni seitsmeaugulist flööti, millest vähemalt üks on ka ideaalses mängukorras!
Hiina bambusest ristflööt dizi (hääldus: diidzõ) on kahtelmata ĂĽks tuntuimaid hiina puhkpille. Tavaliselt kuue sõrmeavaga flöödile annab talle ainuomase isikupära sõrmeavade ning puhumisava vahel paiknev auk (Mo-Cong), mida katab bambuse või roo sisemisest kilest valmistatud imeõhuke membraan. Kaasa vibreerides annab see pillile pisut säriseva ning väga paindliku tämbri, samuti väga suured dĂĽnaamikavõimalused. Teadaolevalt on sellise täienduse teinud flöödile Liu Xi Tang'i ajastul (618-907) eesmärgiga ”parandada pilli toonikvaliteeti”.
Vertikaalselt puhutav bambusflööt xiao (ka dong xiao , hääldus: siao) omab teadaolevalt rohkem kui 2000-aastast ajalugu ning on levinud Hiinast ka mitmetesse teistesse Aasia riikidesse. Nii on sellest arenenud näiteks ka Jaapani shakuhachi. Kõige levinum on pillitüüp, millel on esiküljel viis ning tagaküljel üks sõrmeava. Xiao tämber on mahe ning sügav, seda kasutatakse nii sooloinstrumendina kui ka ansamblis teiste pillidega (näiteks koos siidkeeltega tsitri, qin'iga).
