Etendus Apolloni sÃtnd

Homerose hümni “Delose Apollonile” (8. saj. eKr) instseneering.
Vanakreeka keelest tõlkinud ja lavastanud Mari Murdvee.
Kostüümid: Eve Valper
Muusikaseaded: Toivo Sõmer
Tantsuseaded: Külli Kressa

Osades:
Apollon – Andreas Kalkun
Jumalanna Leto – Maare-Marika Heinsoo
Jutustaja – Andrus Rootsmäe
Laulik, Delose saar – Mari Murdvee
Koor – Ulvi Karu, Külli Kressa, Pille Niin, Hedvig Priimägi, Anu Põldsam

Pillidel:
Toivo Sõmer – lauto, lüüra, tamburiin
Heikki-Rein Veromann – flöödid

Proloog ja epiloog:
Homerose hümni algusvärsid (1-9). Viisistus Mari Murdveelt
Laulud muusikafragmentidelt esitamise järjekorras:
Mesomedes. Hümn Päikesele
Euripides. Orestes, fr. 3
Mesomedes. Hümn Nemesisele
Seikilose epitaaf (flöödil)
Athenaios. Delfi paiaan
Pöördumine Muusa poole
Pöördumine Kalliope ja Apolloni poole

Ateenlane: “...kuid ehkki naudingud ja ängistus on kasvatuse aluseks, kui nad on õigesti suunatud, nõrkevad ja riknevad nad siiski inimelus sagedasti; ning seepärast jumalad, tundes kaasa töödeks ja vaevadeks loodud inimsoole, korraldasidki inimestele vaevade tasuks ning neist puhkamiseks pidustused jumalate auks, andsid neile peokaaslasteks Muusad, Muusade juhi Apolloni ning Dionysose, et inimesed võiks parandada kasvatuse puudusi jumalate abiga, pidutsedes koos nendega.”
(Platon, Seadused 653 c-d (tlk. J. Unt))

Lavastuse “Apolloni sünd” aluseks on üks vanimaid Homerose hümne (u. 8. saj. eKr), milles kirjeldatakse kaunite kunstide jumala Apolloni sünnilugu Delose saarel. Heksameetrites loodud teksti originaalvormi säilitav tõlge on valminud käesoleva lavastuse tarbeks. Muusikalises kujunduses on kasutatud väheseid säilinud vanakreeka muusika fragmente, mis on soololaulude ja instrumentaalseadete kaudu seostatud hümni süzheega. Muusikat ja teksti seob lavastuses tantsuliikumine. Tantsu ja muusika abil püütakse välja tuua värsside sisemisi rütmimustreid, nii nagu see on omane kreeka varasele traditsioonile. Külli Kressa loodud nö “kvantiteeriv tants” on aga täielikult eksperimentaalne.