Pent Nurmekund
Idamaade uue aasta algust tĂ€histava kontserdiga tahame meenutada ja esile tĂ”sta suurmeest eesti kultuuriloos, Pent Nurmekunda, kelle sĂŒnnist möödus hiljuti 100 aastat. Ta oli eesti orientalistika teerajaja, lĂ€bi aegade ĂŒks silmapaistvam keelemees, kes suutis tĂ”lkida mitmekĂŒmnest vÔÔrkeelest (tundes sealjuures paljude keelte murdeid) ja paljudes neist keeltest ka suhelda. Ta oli Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi asutajaliige 1935. aastal. 1955. aastal hakkas ta Tartu Ălikoolis Ă”petama hiina keelt. See pani aluse ĂŒlikooli orientalistika kabinetile, kus ta 28 aasta jooksul Ă”petas Idamaade ja Aafrika keeli. Pent Nurmekunna panus Eesti orientalistika ĂŒlesehitamisel pole noorematele pĂ”lvkondadele enam nii hĂ€sti teada ja ootab kindlasti veel tĂ”elist vÀÀrtustamist!Kaugete ja tundmatute kultuuride uurimine ja tundmine on tĂ€napĂ€eval info kĂ€ttesaadavuse tĂ”ttu aktuaalsem kui kunagi varem. Mida ja kui palju neist Ă”ppida, ĂŒle vĂ”tta, kuidas neid sĂŒnteesida – see jÀÀb kahtlemata igaĂŒhe enda otsustada. Praegu on kĂ”ik uksed valla, tuleb ainult huvi tunda, Ă”ppida, mĂ”ista. See pealtnĂ€ha lihtne asi ei olegi aga niisama lihtne tĂ€napĂ€eva maailmas, mis nagu me hĂ€sti teame, on tĂ€is konflikte ning kultuuride- ja religioonidevahelisi möödarÀÀkimisi.
Ăks olulisi vĂ”tmeid teiste kultuuride juurde ja nende mĂ”ttemaailma mĂ”istmiseks on kahtlemata just keel. Sellele mĂ”eldes hakkab silma, kuidas mees, kes tundis kĂŒmneid keeli ja murdeid kĂ”ikidelt kontinentidelt, pani oma ainukeses luulekogus „KĂ”llanĂ”mme“ kirja luuleread just oma koduses murdes Mulgimaa piirilt. Oskus mĂ”ista ja hinnata oma juuri kĂ”igi teadmiste ja kogemuste juures selles vĂ€ga kirevas ja mitmekesesises maailmas nĂ€itab inimese suurust ja tarkust. Selline inimene tunneb oma telge ja vundamenti, mille ĂŒmber ja millele ta ehitab maailma iseendas ja enda ĂŒmber. Pent Nurmekunna ajatut suhet meid ĂŒmbritsevasse helidemaailma iseloomustab kujukalt tema vĂ”rdlus, mis vĂ”ib paljudele „tavapĂ€rase“ muusikaga – olgu see sĂŒmfooniline vĂ”i pop – harjunud inimestele mĂ”juda kĂŒllalt ootamatult: „TĂ”eliselt ilus muusika on see, kuidas tuul peltides laulab!“...
KĂ€esoleval kontserdil pĂ”imuvad ĂŒheks tervikuks Euroopa keskaegne muusika ja varaseim vĂ€ljaspool Euroopat kirja pandud instrumentaalmuusika hiina seitsmekeelsele tsitrile gu qin’ile. Vanad kĂ€sikirjad annavad meile haruldase vĂ”imaluse vĂ”rrelda Hiina ja Euroopa sajanditetagust helidemaailma, mis vĂ”is olla vahetuks keeleks inimeste vahel minevikus ja vĂ”ib seda olla ka tĂ€napĂ€eval – kui sellesse vaid vaevutakse sĂŒvenema ja seda kuulama...