Keskaja flöödid
Ăhtegi keskaegset pĂ”ikflööti ei ole tĂ€naseni sĂ€ilinud. Milliseid pĂ”ikflööte keskaegses Euroopas siis mĂ€ngiti ja kuidas nad kĂ”lasid, saame aimata vaid, pannes kokku mosaiiki sĂ€ilinud kujutava kunsti nĂ€idetest, teadaolevast infost keskaja muusika esituspraktika kohta, tĂ€napĂ€eval sĂ€ilinud rahvamuusika traditsioonidest ning – mis seal salata – ka isiklikust kujutlusvĂ”imest. Pole kahtlust, et keskaegne pĂ”ikflööt oli oma ehituselt sarnane teadaolevalt vanimatele flöötidele, mille kohta andmed pĂ€rinevad Aasiast, kus sellist instrumenti on kasutatud jĂ€rjepideva traditsioonina tĂ€napĂ€evani.
Koosseis, kus lisaks flöötidele on ansamblis harf, pĂŒĂŒab vĂ€lja tuua muusikalise algmaterjali peenekoelist ning rafineeritud kĂ”lapilti. Jagame seisukohta, et erinevalt nĂ€iteks renessanssmuusikast ei olnud keskajal eesmĂ€rgiks vĂ”imalikult paljude eri pillide kĂ”lavĂ€rvide kĂ”rvutamine, pigem vĂ”imalikult suure vĂ€ljendus- ja nĂŒansirohkuse saavutamine ĂŒhel pillil.