Tutvustuseks
Rahvusvaheline Tartu vanamuusika festival ORIENT et OCCIDENT on üks Tartu süvamuusika tähtsündmusi, mis on toonud Eestisse oma ala tippe nii Euroopa kui ka Aasia muusikakultuuridest juba üheksateist aastat.
Aastate jooksul on festival selgelt ületanud pelgalt varajase muusika piirid. Põhjuseid selleks on mitu. Kõigepealt, vaadates Aasia muusikakultuure, kus paljus on tegemist elavate traditsioonidega, on küllaltki keeruline tuua välja ajaloolisi kihistusi, ning rääkida tuleb eelkõige vastavate traditsioonide klassikalisest muusikast, mis selgelt eristub rahvamuusika traditsioonidest. Nii võime rääkida näiteks hiina, india, araabia ja pärsia klassikalisest muusikast. Teiseks on – ja seda eriti Aasia muusikas – väga suur osa improvisatsioonil. Improvisatsioon sünnib aga alati hetkes ning on seega uus. Ning viimaks, mitte ainult aasia muusikud, vaid ka väga paljud euroopa varajasse muusikasse süvenenud interpreedid-heliloojad on saanud inspiratsiooni varasemast helikeelest ja vaimsusest ning kasutanud seda väga õnnestunult oma uusloomingus. On ainult suurim rõõm selliseid pärle ka festivali külalistele vahendada.
Festivali lahutamatuks osaks on läbi aastate olnud festivali klubi, kus on sündinud palju spontaanseid ja vaimustavalt värvikaid koosmusitseerimisi. Nii ongi sündinud idee püüda neid erakordseid muusikaliste kohtumiste hetki ka laiema publikuni tuua. Nii astuvadki ka sel festivalil igaõhtuste kontsertide raames üles mitmed erinevad artistid.
Festivali avakontserdil võib kuulda improvisatsioone Euroopa keskaja muusika teemadel, Skandinaavia kirikumuusikat alates 17. sajandist ning pärsia muusikat Eesti ja Iraani muusikute ühisansamblilt Chang o Nay.
Erakordse häälega Agnethe Christensen on maailmas tuntud mitte ainult varajase muusika esitajana, vaid on väga nõutud solist nii klassikalise kui ka tänapäeva muusika esitajana. Ta on teinud koostööd selliste heliloojatega nagu Wolfgang Rihm, Luciano Berio ja John Cage; dirigentidega nagu William Christie, Reinhard Goebel; ansamblitega Alba, Sequentia jpt.
Tartu festivali kavas kõlavad koos organist ja klarnetimängija Henry Linder’iga traditsioonilised kirikulaulud Taanist, Rootsis ja Norrast, Bachi ja Buxtehude ning kaasaegse Taani helilooja Leif Kayseri looming, muusika Taani 17. sajandi orelikäsikirjadest. Lisaks saame kuulda improvisatsioone ning Rootsi ja Taani tantsuviise 17.-18. sajandi käsikirjadest.
Mohammad Rasouli on tunnustatud pärsia instrumendi nei mängija. Lisaks pärsia klassikalise muusika mängimisele ja õpetamisele on ta esinenud solistina koos erinevate orkestritega. Käesoleval festivalil esinev Iraani-Eesti ansambel Chang o Nay kannab sümboolselt pillide nime, mis on pärsia muusikas ja poeesias olnud eriti olulisel kohal. Kuinei on säilitanud oma populaarsuse tänapäevani, siis pärsia traditsiooniline harf chang on aktiivsest kasutusest kadunud. Oma suurusel ja kõlalt väga sobiv gooti harf aitab seda haruldast kooslust taaselustada.
Lilian Langsepp, kes mängib lisaks erinevatele ajaloolistele harfidele ka klavessiini, orelit ja guzhengi, on maailmas enamtuntud gooti harfi mängijana. Tema peenekoelised ja täiesti isikupärases stiilis kujundatud saated ja improvisatsioonid tõusevad esile kui väga õnnestunud kombinatsioon iidsetest meloodiatest ja kaasaegsest kompositsioonist.
Ansambel Kuldsed Keeled (Hiina) koosneb noortest yangqin’i (hiina haamrikestega mängitav simbel) virtuoosidest ning on esinenud paljudel festivalidel ja tähtsamates kontsertsaalides üle Hiina, Euroopas ja USAs. Ansambli liikmed on paljude konkursside laureaadid. Ansambli juht Shi Yue, kes on ühtlasi õppejõud kahes juhtivas Hiina muusikakõrgkoolis ning keda tuntakse kui noorema põlvkonna üht parimat yangqin’i mängijat, on võitnud üleriigilise yangqini konkursi erakordselt kolmel järjestikusel korral. Ta on saanud kuulsaks kui “yangqin’i printsess?. Ansambli mäng on väga särav ja virtuoosne. Koostöös Eesti Kontserdiga toimuvad ansambli kontserdid lisaks Tartule ka Tallinnas ja Jõhvis.
Festivali lõppkontserdil esitavad Conrad Steinmann ja Poul Høxbro koos eesti muusikutega (Reinut Tepp, Egmont Välja ja Lilian Langsepp) prantsuse virtuoosset barokkmuusikat väga haruldastel pillidel, nagu seda on prantsuse flageolet ja galoubet-et-tambourin. Sellises koosluses kõlab kavas olev programm esmakordselt! Lisaks barokkmuusikale on kontserdi teises pooles võimalik kuulda improvisatsioone vana-kreeka, skandinaavia ja pärsia meloodiatel. Kontserdil on kaastegev Mohammad Rasouli (Iraan).
Conrad Steinmann (Šveits) on legendaarne plokkflöödivirtuoos, Baseli Vanamuusika Akadeemia Schola Cantorum Basiliensis kauaagne professor, helilooja ja üks juhtivaid spetsialiste antiik-kreeka muusika ja muusikainstrumentide rekonstrueerimisel. Ta on esinenud nii solistina kui ka mitmete tunnustatud ansamblite koosseisus, nagu London Baroque, Ensemble 415, Differentias, Melpomene jpt.
Poul Høxbro (Taani) on üks tunnustatumaid ühekäeflöödi-ja-trummi (ka trumm-ja-vile) mängijaid maailmas. Väga palju selle pilli ajaloolisest kasutusest on tänapäeva kuulajateni jõudnud just tänu tema aastatepikkusele uurimistööle ja esinemispraktikale. Selleaastase festivali kavas mängib ta 18.-19. saj. Prantsusmaal levinud sarnast instrumenti galoubet-et-tambourin.
Kauneid festivalielamusi soovides,
Raho Langsepp
