« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Kontserdid 2018
Toimunud
Kontserdid 2017
Kontserdid 2016
Kontserdid 2015
Kontserdid 2014
Kontserdid 2013
Kontserdid 2012
Kontserdid 2011
Kontserdid 2010
Kontserdid 2009
Kontserdid 2008
Kontserdid 2007
Kontserdid 2006
Kontserdid 2005
Kontserdid 2004
Festivitas Artiumi Klassika
Toomkontserdid
Morgensterni Muusikasalong
Ăśldist

Los EstAndinos liikmete tutvustus

Tõnis Tulp on alates 1967. a. tegelenud kitarrimängu ning protesti-, autori- või folklauluga (sõltuvalt vaatenurgast), samuti koorimuusika, kantri- ning eri rahvaste rahvamuusikaga (indiaani-kreooli muusika, ans. "Hellero"), paralleelselt veel ka kristliku muusika viljelemisega EELK Viljandi koguduste koorides ja ansamblis "Hingeleib". Lisaks muusikaline töö teatrites "Vanemuise" ja "Ugala" aastatel 1977–1989, ansamblites ”Pääsusilmad", "Pääsupojad", "Feeling Orchestra" ning "The Blue Strings", osalemine Viljandi Kammerkoori ning Gospelkoori töös, kontsertturneed Euroopas vokaalansambliga "Viis”; juba ansamblis "Hingeleib" alguse saanud järjepidev muusikaline koostöö JĂĽri Vainoga ning paljud ĂĽhekordsed muusikalised projektid mitmetes eri muusikastiilides ning koosseisudes. â€žIndiaani- kreooli päritolu Andide muusikaga seob mind pikaajaline kiindumus ja side – juba 70- ndate aastate keskelt alates on olnud koos varalahkunud vendade Sarvedega vähe neid esinemisi, kus poleks esitamisele tulnud mõni Ladina-Ameerika mägistest piirkondadest pärinev meloodia.“

JĂĽri Vaino 
Muusikalise tegevuse algus ulatub tagasi 1960ndate aastate keskele, mil ta esimese teadaoleva kontserdi andis Tartu Silmakliiniku haiglas“Horoskoobi” lauludega umbes 5-aastaselt, kui viibis seal patsiendina. J. Vaino on õppinud Tartu linna lastemuusikakoolis akordionit. Muusikaõpingud Viljandi Kultuurikoolis, sealt alates on laulnud erinevates koorides ja osalenud ansamblites “Pääsupojad” ja “Hingeleib”. Koos Tõnis Tulbiga on lauldud erinevatel muusikaĂĽritustel alates Hiiumaa folgist Tartu Kevadeni ja antud kontserte Eestimaa erinevais paigus. 1987–1992 töö lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris. Kuni tänaseni ametis JĂĽri kiriku organistina, juhatab lauluansamblit. Ta on välja andnud neli heliplaati: ''Laul nii kui puu'', (pereansambliga), ''Hingeränd'' (koos Tõnis Tulbiga), ''Rännakud kitarriga'' (akustilist fingerstyle' tutvustav kitarriplaat koos Aldo Järvega) ja ''Kahe vaikuse vahel'' ( J. Vaino  autoriplaat peamiselt J. Liivi jt. eesti luuletajate tekstidele). „Tänu Mikule ja Tõnisele jõudsin Andide muusikani ja sellest pole tänaseni ĂĽle saanud.“

Taivo Niitvägi Ăµppis Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Riiklikus Konservatooriumis viiuli erialal. Peale Muusikakeskkooli lõpetamist hakkas ĂĽhtlasi mängima ansamblis Hortus Musicus erinevaid varajase muusika instrumente, peamiselt flööte, krummhorne ning keel- ja näppepille.
1983. aastal kogunes tema ümber grupp õpilasi ja kujunes välja ansambel Linnamuusikud, mille liikmena ja kunstilise juhina tegutseb tänini. Aastatel 1984–1991 gastroleeris instrumentaalduetis tšellist Ivan Monighettiga. On osalenud ka muudes muusikalistes projektides ning hulgalistel helisalvestustel nii Eestis kui ka välismaal.

Raho Langsepp (MA, haridusteadused) on tegelenud Euroopa varajase ja eri kultuuride muusika mängimisega ĂĽle kolmkĂĽmne aasta. Regulaarne ansamblitegevus sai alguse 1985. aastal, kui Harri Haameri kutsel esineti lõikustänupĂĽhal Tarvastu kirikus – algul Tartu vanamuusikaansambli, 1990ndatel Via Sonora ja alates aastast 2000 FA Schola Ansambli nime all. Raho Langsepp on aastaid uurinud põikflöödi kasutust eri kultuurides ja Euroopa keskaja muusikas. Aastate jooksul on ta ennast täiendanud paljudel meistrikursustel oma ala tippspetsialistide juures. Põhja-India klassikalist muusikat on Raho Langsepp õppinud V. Hemapala Perera (Sri Lanka) juures. Ta on mänginud ka hiina ja Lõuna-Ameerika traditsioonilisi flööte. Viimastel aastatel on ta tegelenud ka pillide valmistamisega, mille tulemusena on välja töötanud kasetohuga kaetud savist põikflöödi mudelid, suure bambusest bassflöödi otu ja tambroni. Ta on õpetanud plokkflööti ja bambusflööte ning pidanud loenguid Ida ja Lääne muusika ajaloolistest seostest ja flöödi ajaloost nii Eestis kui välismaal. FA Schola ansambliga on esinenud paljudes riikides Euroopas, Aasias ja Ameerikas ning andnud välja kaks CDd: “The Sound of Medieval Flute” (2006) ja “Music from the Time of Marco Polo” (2008). Raho Langsepp on Tartu Vanamuusika Festivali asutaja aastal 1996 ja selle kunstiline juht; varajase ja orientaalse muusika keskuse FA Schola ning kontserdiagentuuri FA Concerto juhataja.

„Ma ei mäleta, et mind oleks kunagi paelunud lastelaulud - kĂĽll paelus mind juba lapsena väga indiaani ehk Andide muusika. Ă•igupoolest on tegemist muusikaga, mis minus esmalt tekitas soovi muusikat-pillimängu Ăµppida. Nii nagu kindlasti kõigil on "oma" muusika, mis resoneerub tema hingega, on paljud need stiilid ja Ĺľanrid, mis minus kõige suurema kooskõla moodustavad, pärit kĂĽllalt kaugelt nii ajas kui ruumis, kuigi see kõik võib olla suhteline... Igal juhul on indiaani muusikal olnud mu hingesopis alati oma kindel koht.“

Lilian Langsepp
MitmekĂĽlgse muusikuna – klavessiin, orel, eelklassikalised harfid, guzheng – on Lilian Langsepp esinenud alates 1994. aastast solistina ja erinevate ansamblite koosseisus Eestis ning paljudes maailma maades. Tema sageli improvisatsioonidega põimitud repertuaaris on peamiselt lääne varajane ning euroopaväliste kultuuride klassikaline muusika. See on viinud paljude ĂĽhisprojektideni selliste muusikutega nagu V. Hemapala Perera, Fernando Reyes, John Thompson, Dr Mustafa Raza, Mohammad Rasouli, Patricio Zeoli jt. Varajase muusika ja eelklassikaliste harfide interpretatsiooni on L. Langsepp õppinud Schola Cantorum Basiliensis'es (Ĺ veits, 1997–2000). Orientaalse muusika alal on ta täiendanud end selliste väljapaistvate meistrite juures, nagu Ustad Ali Akbar Khan ja Fan Ran. LL on kaitsnud teadusmagistri kraadi Muusikateaduse alal, praegusel ajal on ta Tartu Ăślikooli filosoofiadoktorant. Ta on korduvalt juhendanud varajase muusika esitamisega seotud kursusi, ansambleid ning muusika-alaseid projekte, pidanud loenguid lääne varajase muusika teemadel ning Aasia maade muusikakultuuridest. L. Langsepp töötab õppejõuna Tartu Ăślikoolis ning H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ning on Schola Gregoriana Tartuensis’e asutaja ja kunstiline juht. Ta on olnud Tartu Vanamuusika Festivali konsultant ja paljude trĂĽkiste toimetaja alates selle asutamisest 1996. aastal.

„Indiaani traditsioonilise muusikaga puutusin esmakordselt kokku umbes 16 – 17-aastaselt Mikk Sarve kaudu. Mängisin neid viise mõned aastad väga innukalt sopranplokkflöödil, mille Mikk mu palve peale mulle tollasest Leningradist hankis. Oma hilisemas elus olen indiaani muusikat esitanud koos argentiina-iiri päritolu kitarristi ja charangomängija Patricio Zeoliga. Imeline elav kokkupuude Andide ja kondoritega ning pilguheit aukartustäratavale Aconcaguale on selle muusikakultuuri paeluvusele veelgi sära lisanud.”

 

***

 Los EstAndinos kontserdid 24.-26. juuli, 2018

***

 Georg Hackenschmidti mälestusmärk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"