« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Kontserdid 2017
Kontserdid 2016
Kontserdid 2015
Kontserdid 2014
Kontserdid 2013
Kontserdid 2012
Kontserdid 2011
Kontserdid 2010
Kontserdid 2009
Kontserdid 2008
Kontserdid 2007
Kontserdid 2006
Kontserdid 2005
Kontserdid 2004
Festivitas Artiumi Klassika
Toomkontserdid
Morgensterni Muusikasalong
Üldist

Shakuhachi ja zen-budism

Shakuhachi on otsast puhutav jaapani bambusflööt. Tema esikĂŒljel on vaid neli ja taga ĂŒks auk, kuid hoolimata oma vĂ€lisest lihtsusest, on ta ĂŒks nĂŒanssiderohkeim flööt maailmas. Erinevaid kĂ”lavĂ€rve saavutatakse nĂ€iteks pilli puhumisnurka muutes ja samuti aukude vaid osalise katmise teel.

Traditsioonilist shakuhachi-mĂ€ngu vƑib pƑhiliselt jagada kolme klassikalisse stiili; Meian-ryu, Kinko-ryu ja Tozan-ryu. Viimased kaks on vĂ€ga rafineeritud muusikalised stiilid, mis kannavad oma asutajate nimesid: Kinko Kurosawa (1710-1771), Nakao Tozan (1876-1956). Meian-ryu on neist vanim ja ainukesena lahutamatu zen’i algupĂ€rasest niinimetatud puhuva zen’i (suizen) doktriinist. Kutsutud ka asutaja jĂ€rgi Fuke sektiks, on see ĂŒks zen-budismi harusid, kus suutrate lugemise asemel shakuhachi’t mĂ€ngiti, et saavutada valgustumist (satori). Itton Jobutsu – ĂŒhes helis peitub buda – on ĂŒks Fuke munkade ehk Komusode (tƑlk. ’tĂŒhjuse mungad’) ĂŒtlemisi. Nad suhtusid shakuhachi’sse kui rituaalsesse instrumenti, mida tohtis kasutada ainult religioosses kontekstis. Nimetus komuso ise tuleb tƑenĂ€oliselt suurest korvitaolisest peakattest (tengai), millega nad oma nĂ€o katsid, sĂŒmboliseerimaks alandlikkust ja anonĂŒĂŒmsust ning rƑhutamaks kahe maailma erinevust. Fuke munkadele oli shakuhachi-mĂ€ng seotud vaimse ja rituaalse praktikaga, mis hƑlmas suurema osa pĂ€evast. NƑnda nĂ€itaks alustati pĂ€eva palaga Kakuseirei, mis oli Ă€ratuseks. SeejĂ€rel kogunesid mungad altari ette ja puhusid loo Choka, alustamaks kloostriteenistust. PĂ€eva jooksul tegeleti nii suizeni kui ka sƑjakunstidega. Ɛhtuti mĂ€ngiti pala Banka ja öised esoteerilised praktikad sisaldasid lugusid Shin-ya ja Reibo. Lisaks kohustus iga munk vƑtma igal kuul ette kolmepĂ€evase almuste kogumise retke. Kerjusmungana rĂ€nnates tuli mĂ€ngida lugusid nagu Tori (Möödumine) ja Kadozuke (TĂ€navanurgad) ning Hachigaeshi (Ulatage kerjakauss tagasi). Kui kaks komuso’t rĂ€nnakul kohtusid, oli kombeks mĂ€ngida lugusid Yobi Take (Shakuhachi Kutse) ja Uke Take (Shakuhachi Vastus). Kui teel olles tabas reisivĂ€simus ja tekkis soov puhata mƑnes komuso templis, mĂ€ngiti palasid Hirakimon vƑi Monbiraki (Avage VĂ€ravad), saamaks sissepÀÀsu templisse. Templist templisse vƑis selline etikett pisut erineda, kuid oli ĂŒldjoontes siiski sama.

Lugusid, mida komuso’d mĂ€ngisid, kutsutakse honkyoku. Need on soolopalad, kus rĂŒtm ja fraseeringud sƑltuvad tĂ€ienisti mĂ€ngijast. Ka Meian-ryu shakuhachi erineb oluliselt tĂ€napĂ€evasest shakuhachi’st. Kaasaegne instument on kaetud seest paksu lakikihiga, saavutamaks tĂ€pset hÀÀlestust ja helitugevust ning enamasti kĂ€ib ta keskelt pooleks. Vanemat tĂŒĂŒpi shakuhachi sisetöötlus jĂ€eti nii naturaalseks kui vƑimalik. Sellised pillid on iseĂ€ranis eeterliku ja ĂŒlemhelirikka kƑlavĂ€rviga ning tĂ€napĂ€eval on jaapanis vĂ€he meistreid, kes suudavad selliseid teha. Pilli mĂ€ngutehnika ise on kĂŒllalt keeruline, kuna osade toonide saavutamiseks tuleb oluliselt muuta pilli puhumisnurka ja palju esineb aukude vaid osalist katmist.

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"