« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Kontserdid 2017
Kontserdid 2016
Kontserdid 2015
Kontserdid 2014
Kontserdid 2013
Kontserdid 2012
Kontserdid 2011
Kontserdid 2010
Kontserdid 2009
Kontserdid 2008
Kontserdid 2007
Kontserdid 2006
Kontserdid 2005
Kontserdid 2004
Festivitas Artiumi Klassika
Toomkontserdid
Morgensterni Muusikasalong
Üldist

Melpomene

29. juuni kell 19.00 Kadrioru lossis

Tantsud, nomosed ja monoodiad kreeka klassikute lĂŒĂŒrikast
(Bakchylides, Simonides, Pindaros, Terpandros).
Antiik-kreeka muusika 5. sajandist eKr selle muusika spetsialistide esituses:

Conrad Steinmann (Ć veits) - aulos
Arianna Savall (Hispaania) - sopran, barbitos
Luiz Alves da Silva (Brasiilia) - altus, kymbala
Massimo Cialfi (Itaalia) - salpinx, tympanon , krotala

Kunstiline juht Conrad Steinmann

KÔik sellel kontserdil kÔlavad aulosed, barbitose ja kroatala on valmistanud Paul J. Reichlin.

Piletid 100.-/75.- saadaval Piletipunkti mĂŒĂŒgikohtades, internetis www.piletipunkt.ee ja tund enne kontserdi algust kohapeal.

Kuidas jĂ”utakse tĂ€napĂ€eval tahtmiseni esitada nii kaugest ajast pĂ€rit muusikat? Kas selline projekt pole mitte puhas spekulatsioon? Milles ĂŒldse seisneb sellisele ettevĂ”tmisele jÀÀgitult pĂŒhendumise vĂ”lu? Kuidas lĂ€heneda kĂ”ige Ă”igemini selle muusika kĂ”lale, rĂŒtmile ja meloodiale? Kui kaugele vĂ”ib lĂ”puks ĂŒldse vĂ€lja jĂ”uda selline projekt, mis ĂŒhendab muusikaarheoloogiat, -praktikat ja ajaloolist kujutlusvĂ”imet?

TĂ€napĂ€eval on vĂ”imalik koguda hĂ€mmastavalt palju teavet selle kohta, kuidas nĂ€gi vĂ€lja ĂŒhe 5. sajandil e.Kr. toimunud symposion’i muusikaline pool. Mitmetest allikatest on vĂ”imalik vĂ€lja lugeda ka seda, mida inimesed tollal kĂŒllap mĂ”tlema ning tundma p i d i d. Mida nad t e g e l i k u l t tundsid, on meie teadmise eest mĂ”istagi varjul. Samas ei tea me ju tegelikult tĂ€pselt ka seda, mida meie vaarvanemad tundsid...

Lasta end vÔluda ning inspireerida teatud ajaloolistest epohhidest ja oma minevikust on veidrus, mida ikka aeg-ajalt ette tuleb ja millel vÔib olla eri pÔhjuseid. Huvitaval kombel on viimastel aastatel antiik-kreeka kultuuril olnud eri kunsti- ja teadusvaldkondadele suur mÔju.

Vahelduseks ja tĂ€iendusena puhtale muusikateadusele tegelen juba palju aastaid – pĂ”hiliselt koos pillimeister Paul J. Reichliniga – selliste “materiaalsete” asjadega, nagu puit, instrumentide mÔÔdud ning nende ĂŒlesehituse loogika. Eriti oleme keskendunud aulose eri variantidele ja ka Sappho keelpillile, barbitosele. Oleme lĂ€htunud teadmisest, et iga ajastu instrumendid vastavad oma aja muusikute vajadustele ja on kooskĂ”las tolleaegse muusikaga. Seega peab muusikainstrumendi igal pisimalgi detailil olema muusikaliselt pĂ”hjendatud mĂ€ngutehniline funktsioon. Nii lasime end alati suunata olemasolevast materjalist. LĂ€htusime pĂ”himĂ”ttest, et iga jĂ€rgnev samm peab loogiliselt tulenema eelnevast. Sama tĂ”de kehtib nii kĂ€sitöös kui ka ĂŒldisemalt. Tihti on vĂ€ljaspoolseisja esimene kĂŒsimus, millised heliread ja intervallid kreeka puhkpillil aulosel ikkagi kĂ”lasid. EndastmĂ”istetavalt on see mulle kui aulosemĂ€ngijale kĂ”ige tĂ€htsam. Minu arvates tulenevad helid ja muusika otseselt nendest vĂ”imalustest, mis konkreetne instrument pakub. Sama kehtib ka mĂ€ngutehnika kohta.

Kuidas siis rekonstrueerida ja taasluua muusikat? Ühelt poolt juhivad meid meloodiate ja kĂ”lade juurde ĂŒksikud 5. sajandist e.Kr. sĂ€ilinud muusikainstrumendid, samuti lugematud ja tĂ€napĂ€eva inimesele vĂ€ga tĂ€psena nĂ€ivad vaasimaalid. Teiselt poolt jutustab vanakreeka keel meile palju omaenda rĂŒtmikast, sĂ”narĂ”hkude abil ka teatud kindlast (kĂ”ne)meloodiast. Nii on mulle selle symposion-kava juhatuseks ning ĂŒhtlasi vanakreeka muusika inspiratsiooniks olnud Simonidese, Bakchylidese, Terpandrose ja Aischylose luule ning laulud. Mu kogemused Aischylose draama „Prometheuse“ muusikaga on andnud mulle ettekujutuse sellest, milline vĂ”is ĂŒldse olla tempo ja meetrumi kĂ€sitlus tollal. Meetrum, tempo, rĂŒtm ja luule juhivad meid loomulikult instrumentaalsete palade, nomos’te ja tantsude juurde. Löökpillid, nagu tympanon, kymbala vĂ”i krotala, toetavad samuti igaĂŒks omal kombel rĂŒtmilist pĂ”himustrit ehk metron’it. Vaasidel kujutatud mĂ€ngupoosid koos veel tĂ€napĂ€evalgi tarvitusel oleva pillimĂ€ngutehnikaga varasematel Hellase (LĂ”una-Itaalia ja Sitsiilia) aladel viivad veenvate rĂŒtmilis-kĂ”laliste tulemusteni. Vahemere-ÀÀrne laulutehnika, mis on suulise traditsioonina aastasadu suuremate muutusteta edasi kandunud, lauljate poosid antiiksetel vaasidel ja erinevate auloste helid Ă€ratavad taas ellu juba ammuseist aegadest kuulmata monoodiad. Kreeka trompeti, salpinxi kĂ”rval avab keelpill barbitos uue akna kreeka muusika salapĂ€rasesse maailma. Selle kaudu saavad uue elu pikka aega varjusurmas olnud helid ja tehnikad, et kĂ”neleda tĂ€napĂ€eva inimesele tĂ€iesti arusaadavas keeles pĂ”nevaid lugusid vanadest aegadest.

Selles symposion-kavas kasutatud tekstid ja poeesia jĂ€rgivad kahte peamist temaatilist liini nö vaba ateenlase elust: armastus ja rÔÔm joomisest. Muusika ongi kontserdil jagatud temaatiliselt, kusjuures armastuse teema jaguneb kaheks. Kontsert algab lauludega, mis kirjeldavad armastuse hĂ€mmastavat vĂ€ge, sellele jĂ€rgnevad laulud veinist ning seejĂ€rel kuulete teistsuguseid laule armastusest, mis kirjeldavad pigem valusaid tundeid. Kontserdi lĂ”petavad kaks suurepĂ€rast poeemi „magamisest“, mĂ”lemad on a capella laulud.

Conrad Steinmann

Kontsert toimub koostöös David Oistrahhi festivaliga.

***

Kurdi Yarsani muusika
22. septembril kl 19
Tartu Jaani kirikus

***

XXII Rahvusvaheline Festival
ORIENT et OCCIDENT
13.-15. ok. 2017

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"