Trubaduuride laule

Trubaduurilaul
11. sajandil kujunes praeguse Prantsusmaa lõunaosas välja aktiivne ja väga viljakas kultuuriruum, mille silmapaistvamaks saavutuseks on trob’art (‘tubaduuride kunst’) - trubaduurilaul. Lõuna kultuuriruumi (Limousin, Aquitaine, Languedoc, Auvergne, Provence) ühendas oksitaani keel, mis jõudis esimese romaani keelena kirjakeele seisusesse. Selles keeles luuletasid ja laulsid trubaduurid (oksitaanikeelne trobar tähendab ‘leidma, leiutama’). Trubaduuride ”leiuks” on oskus põimida sõnu muusikasse, mille tulemuseks on terviklik sõnade ja helide alkeemia. Trubaduurilaulu olulisim temaatika on ”puhas armastus” (fin’ amors). Esmakordselt tõusis tähelepanu keskmesse naise (Daam - Domina) kuju. Armastuslüürikas on 12. sajandi meistrid ületamatud. Trubaduurilaul mõjutas keskajal ja hiljemgi prantsuse, saksa, itaalia, hispaania ja inglise poeesiat. Trubaduuride vormirikas ja peenekoeline lüürika ning improvisatsioonilaadsete kaunistustega viisid panid aluse Lääne-Euroopa ilmaliku poeesia ja muusika tekkele. Ligi tuhat aastat vanad värsid ja viisid mõjuvad värskelt ka tänapäeval.