Raagad ja pÃthenduslikud laulud
RAAGAD JA PÃœHENDUSLIKUD LAULUDKakoli alustab oma esinemisi alati tervituslaulu ehk vandan?’ga. Seekordse kontserdi juhatab sisse rõõmsameelne tervitus jumal Å ivale (R?ga Bhupali). Raaga on Põhja-India e Hindustani klassikalise muusika põhiline vorm. Raaga eesmärk on rõõmustada ning liigutada hingepõhjani nii publikut kui muusikut ennast.
Edasi kuuleme õhturaagat (yaman), keskööraagat (m?lkauns), romantilist raagat (bhageswari) ning hommikuraagat (vairabi). Nende vahel esitab Kakoli ühe laulu, mis on ülistus kuulsalt Kevadfestivalilt (Holi). See on väga eriline püha, mida tähistab kogu India. Armastusejumal Krishna ise olevat sel päeval oma kallimatega pidu pidanud ja tantsinud. Kevadfestival on ühtlasi ka värvide pidu ning vana kombe kohaselt on igaühel lubatud värvidega ehtida seda, keda meeldib. Sõbrad ehivad sõpru ja võõrad võõraid.
Ilma tabla, viiuli, flöödi või mõne muu instrumendi saateta ei ole raagade ettekandmine lihtne. Selleks et nauditavalt edasi anda pikki improvisatsioone, peab laulja suutma perfektselt valitseda nii oma häält kui vaimu. Kakoli kaunile laulule lisandub vaid harmoonium, millel ta end ise saadab.
Seejärel saab lauljatar puhkust ja sõna saab poeet. Doris Kareva kannab ette Põhja-India pühaku Kabiri poolt 15. sajandil loodud poeesiat.
Kontserdi ülejäänud osa koosneb pühenduslikest lauludest ehk bhadžanitest. Lisaks Kabiri lauludele esitab Kakoli kontserdil veel Tagore ja Meera loomingut. Viimase puhul on tegemist legendaarse India kuningannaga (16. saj.), kes otsustas pühendada oma elu Krishnale ning temast sai luuletaja, müstik ja pühak. Tagore kui Nobeli preemiaga pärjatud kirjanik ja mõtleja ei vaja tutvustamist, kuid vähesed teavad, et tema loomingut on suuresti mõjutanud sufi ja keldi müstika ning et paljudele oma tekstidele lõi ta ise ka viisid.
